3 2. ARMEENIA KEEL Armeenia keel moodustab omaette rühma indoeuroopa keelte seas. Peale Armeenia kõneldakse seda Venemaal, Gruusias ja Aserbaidzaanis ning ka Süürias, Liibanonis, Ameerika Ühendriikides, Iraanis ja Prantsusmaal. Vanaarmeenia keel on teada alates 5. sajandist, mil loodi armeenia tähestik. Vanaarmeenia kirjakeelt nimetatakse grabariks. Vanaarmeenia keelt lakati kõnelemast 11. sajandil, kuid grabar käibis uue kirjakeelega võisteldes 19. sajandi lõpuni ning on kultusekeelena säilinud tänini. Uus Armeenia kirjakeel kujunes alates 17. sajandist kahes variandis. Idaarmeenia kirjakeel on kasutusel Armeenia (ajaloolise Armeenia idaosa) ja osaliselt Iraani armeenlaste seas. Läänearmeenia kirjakeel on kasutusel Liibanoni, Süüria, Ameerika Ühendriikide,
Peale Armeenia kõneldakse seda veel Venemaal, Gruusias ja Aserbaidzaanis ning ka Süürias, Liibanonis, Ameerika Ühendriikides, Iraanis ja Prantsusmaal. Armeenia kirjakeele ajaloos eristatakse kolme perioodi (vanaarmeenia, keskarmeenia ja uusarmeenia periood). Vanaarmeenia keel on teada alates 5. sajandist, mil loodi armeenia tähestik, sellest kuni 18. sajandini on kogu armeenia kirjandus vanaarmeenia keeles. Vanaarmeenia kirjakeelt nimetatakse grabariks. Paljud muistsed kreeka, pärsia, heebrea, süüria ja ladina käsikirjad on säilinud vaid armeeniakeelses tõlkes. Vanaarmeenia keel on tänini Armeenia apostelliku kiriku liturgiline keel, sageli õpivad seda ka piibli- ja patristikauurijad. Samuti on vanaarmeenia keel tähtis protoindoeuroopa keele rekonstrueerimise seisukohalt, kuna selles on säilinud hulk vanapäraseid jooni. Vanaarmeenia keelt kõneldi peamiselt Armeenia mägismaal. Seda kirjutatakse armeenia tähestikus
annaabi.ee 
