EESTI KEELE ARENG, KIRJAKEEL JA MURDED
reeglitega ühtlustatud.
Areng:
13. sajand esimesed eesti keelsed koha- ja isikunimed. Need olid kirja pandud Hendrik Liivimaa
kroonika ( 1224-1227) ja Taani hindamisraamatus (1241)
16. sajand esimesed eestikeelsed usutekstid
1525- esimene eesti-läti-liivikeelne raamat
1535- Simond Wanradti ja Johann Koelli katekismus
17.saj ilmuvad esimesed eesti keele grammaatikad (nn. Ebajärjekindel kirjaviis)
1637 Heinrich Stahlilt grammatika
Bengt Gottfield Forseliuselt vana kirjaviis
18.saj 1739 Anton Thor Helle põhajeestikeelne piibel
19.saj
*Esimene eesti soost kirjameeste põlvkond
*Eesti keele eeskujuks sai soome keel
1843, 1853 Eduard Ahrensilt uus kirjaviis ( propageerijaks oli Kreutzwald)
1818 Otto Wilhelm Masing õ. Häälik
20.sajand
Alguses Noor-Eesti ja Johannes Aaviku keeleuuendusliikumine.
*tehissõnad- roim, süüme, embama, veenma, tõik
Sajandi teisel poolel murrete tähtsus vähenes, samas põlvkondade vahel keeleerinevused