M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
minuga nii paha, et ma ei suutnud seda kauem kanna-tada. Ta oli paariks päevaks kodunt
ära läinud ja ma olin juhust kasutanud, ta tütre vanad riided varastanud ja sääred teinud.
Olin kolm ööd käinud seda kolmekümmend miili, öösiti rännanud ja päeval peidus olnud
ja maganud. Lihast ja leivast, mis olin kaasa võtnud, oli mulle kogu teeks jätkunud,
puudust ei olnud mul olnud. Arvasin, et mu onu Abner Moore mu eest hoolitseb, ja
seepärast olingi siia Gosheni tulnud.»
«Goshen, kulla laps? Siin pole Goshen. See on St. Petersburg. Goshen on jõge mööda
kjjmme miili ülespoole. Kes ütles sulle, et see on Goshen?»
«Üks mees, keda ma kohtasin täna hommikul koidu ajal, parajasti kui tahtsin metsa
pöörata, et magada nagu päeval ikka. Ta ütles, kui tee haruneb kaheks, siis tuleb minna
paremat kätt, ja viis miili on veel minna.»
«See mees pidi vist purjus olema. Ta ütles just tõele vastupidist.»
«Noh, ta oli küll nagu purjus, aga mis sellest nüüd enam