Bioloogia referaat pärilikkusest
Sama lahknemissuhe
kehtib ka semidomineerimise (ehk intermediaalsuse) korral. Kodomineerimuse puhul on
heterosügootide fenotüübis mõlema vanema tunnusevariant (nt AB0-veresüsteemi puhul AB-
vererühm). Intermediaalsuse puhul on heterosügootide fenotüübiks mõlema vanema vahepealne
tunnusevariant (nt roosaõielised lõvilõuad, kui vanemad on punase- ja valgeõielised).
3.5 Sugukromosoomid
Gonosoom ehk sugukromosoom (inglise gonosome) on kromosoom, mille olemasolu või arv on
eri sugupooltel liigiomaselt erinev; gonosoomid määravadsügoodi geneetilise (kromosoomse)
soo[1].
Enamikul loomadel ja osal taimedel on kromosoomistikus üks paar gonosoome, mida
tähistatakse tähtedega (X ja Y või Z ja W). XY-soomääramistüüp on kindlaks tehtud inimesel ja
teistel imetajatel, samuti äädikakärbsel, ZW-soomääramissüsteem aga peamiselt lindudel, ka
mõningatel putukatel (liblikatel) ja mõnedel roomajatel.