Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Geenitehnoloogiline põllumajandus on kõige mahedam, st kõige vähem keskkonda ja meie toitu saastavaid kemikaale kasutav põllumajandus. Seega on geenitehnoloogiline toit puhtam kui see, mida me hetkel sööme. Lisaks, me soovime ju säilitada oma viimase 15 aasta jooksul suuresti isepuhastunud loodust ning ei igatse tagasi loodust reostavat intensiivpõllumajandust. GMOd võimaldavad põllumajandusel olla intensiivne ka loodust reostamata. Geenitehnoloogia võimaldab meie toitu muuta senisest täisväärtuslikumaks, seda nt vajalike vitamiinide biosünteesi, mikroelementide akumulatsiooni jms abil. Eesti põllumajandus vajab suuri dotatsioone, kuna meie kliim...
on tarbijale. Geneetiliselt muundatud organismide üheks peamiseks loomise põhjuseks oli näljahäda leevendamine. Kuna Eesti meedias on viimastel aastatel räägitud palju geneetiliselt muundatud organismidest, siis on töö autoril tekkinud küsimused - Mida kujutavad endast geneetiliselt muundatud organismid? Millised ohud nendega kaasnevad ohud? Milliste seadustega piiratakse nende kasutamist? Kui palju mõjutavad GMO-d keskkonda? Nendest küsimustest lähtuvalt, püstitati uurimistööle järgmised eesmärgid: 1. Saada teada, miks luuakse geneetiliselt muundatud organisme. 2. Välja selgitada, millised ohud kaasnevad GMO-de tarbimisega keskkonnale ja inimese tervisele. 3. Uurida, milline on GMO-de kasutamise olukord Eestis ja kuidas on see seadusandluses reguleeritud. 4. Uurida õpilaste teadlikust GMO-de teemal ja seda, kas ja missugused hirmud on õpilastel
replitseeruma, 2. väljaspool organismi valmistatud päriliku materjali organismi viimist, 3. kahe või enama raku ühinemisega muundatud geneetilise materjaliga elusrakkude saamist viisil, mis looduses ei esine. Geneetiliseks muundamiseks ei loeta viljastamist väljaspool vanemorganismi, konjugatsiooni, transduktsiooni, transformatsiooni või mõnda muud looduslikku protsessi, indutseeritud polüploidsust. Täpsemalt saab GMO-d puudutavate õiguslike punktidega tutvuda ,,Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduses." [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12803820] (8.03.2008) Kes vastutab? Kui GMO satub keskkonda ettekavatsematult, on oluline teada, kes vastutab? Kehtiv seadusandlus Eestis ega Euroopa Liidus GMOdega seotud vastutust otseselt ei reguleeri. Üksikisikutele tekitatud kahju hüvitamise osas kehtivad üldised tsiviilvastutuse
Samuti töötatakse selle kallal, et saada lamandumiskindlaid ja viirus- ning seenhaiguste suhtes vastupidavaid leivavilja sorte. Klassikalise sordiaretusmeetoditega kuluks selleks aastakümneid. Sordiaretuse ajalugu: · 10 000.a. tagasi põllumajanduse algus valiti juhuslikult. · 19. saj. selektiivne ristamine · 20. saj. algus mutagenees ja selektsioon · 1987.a. esimesed GM-taimed · 1990-ndad GM-taimede levik USA-s, Aasias jm. · 1998.a. EL keelustas kõik GMO-d. · Nüüd on Euroopas lubatud, kui taotled loa. Mis on GMO-d? · GMO-d ehk geneetiliselt muundatud organismid on elusolendid, sh. taimed ja ka nendest saadud tooted, nt. loomasööt, kelle pärilikkuse ainele (geenidele) on biotehnoloogiliste meetodite abil kunstlikult lisatud teiste elusolendite pärilikkuse ainet või kelle pärilikkuse ainet on muul viisil nüüdisaegse geenitehnoloogia abil muudetud. Mis on GMO toit? · Geneetiliselt muundatud toiduks
inimesed ei saa piisavat vitamiinikogust toidust kätte. GMO taimed suudaksid seda olukorda leevendada, sest GMOtaimed on suurema tootlikusega ning väiksemalt maalapilt saab suurema koguse vilja. Praegu üks suurimaid leiutisi on riis, mis on kuldkollase värvusega nagu nartsissi lilled ja mis toodab beetakaroteeni, mille inimkeha tavaliselt muundub A- vitamiiniks. Kõiki neid artikleid lugedes mulle tundub, et GMO-d pooldavaid argumente on rohkem kui vastu argumente. Välja on toodud nii palju GMO lahendusi, mis suudaksid leevendada näljahädasid, kliimasoojenemist, vähendaksid loodusressursside kasutust ning mis kõige tähtsam viljad ei ole inimesele kahjulikud vaid on hoopis suurema toiteväärtuse ja vitamiinihulgaga.
inimesed ei saa piisavat vitamiinikogust toidust kätte. GMO taimed suudaksid seda olukorda leevendada, sest GMOtaimed on suurema tootlikusega ning väiksemalt maalapilt saab suurema koguse vilja. Praegu üks suurimaid leiutisi on riis, mis on kuldkollase värvusega nagu nartsissi lilled ja mis toodab beetakaroteeni, mille inimkeha tavaliselt muundub A- vitamiiniks. Kõiki neid artikleid lugedes mulle tundub, et GMO-d pooldavaid argumente on rohkem kui vastu argumente. Välja on toodud nii palju GMO lahendusi, mis suudaksid leevendada näljahädasid, kliimasoojenemist, vähendaksid loodusressursside kasutust ning mis kõige tähtsam viljad ei ole inimesele kahjulikud vaid on hoopis suurema toiteväärtuse ja vitamiinihulgaga .
GMO ehk geneetiliselt muundatud organism GMO on elusolend, kas siis bakter, taim või loom, kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene või sisestada organismi tehisgeene. Sellega aidatakse põllumeestel kergema vaevaga saada rohkem saaki, leevendatakse vaestes riikides näljahäda ja vitamiinivaegust. Oluline on see, et võõr-DNA peab olema stabiilne see tähendab, et ta peab loodud GMO kõigis rakkudes püsima stabiilselt vähemalt mitme põlvkonna vältel. Vastasel juhul pole tegu GMOga. Geneetiliselt muundatud organismide tahtlikku keskkonda viimist reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv . Esimene GM bakter loodi Kalifornias 1971. aastal, esimesed GM taimed tehti Belgias ja Missouris 1983. aas...
GMO poolt või vastu? Geneetiliselt muundatud organismide all mõistetakse transgeenseid organisme, kelle genoomi on siiratud mõne võõrliigi geene, mis neis organismides avalduvad ja ka järglastele päranduvad. Neil organismidel ilmneb mingi uus mõnele teisele liigile omane tunnus. GMO-d on leidnud palju vastuolusid. Paljudes riikides ei ole GMO-de kasvatamisele märkimisväärseid piiranguid seatud, osades riikides on GMO-d lubatud piirangutega ning on ka riike, kes on kehtestanud täieliku GMO keelu (nt Sveits). Euroopa Liidus, seega ka Eestis, on GMO-de kasutamine ja kasvatamine lubatud, ent see on siiski küllaltki rangelt reglementeeritud. GM-taimede leviku pooldajatele on tekkinud üsna tugev vastasrind. Enamasti toetub see eetilistele ja keskkonnakaitselistele argumentidele. GMO-de pooldajad arvavad, et GMO-de tehnoloogias pole midagi ebaloomulikku, sest ka looduses esineb analoogseid protsesse, mis
Lube peab uuendama iga 10 aasta järel. Kui GMO on juba kasutusele lubatud, on tootjal kohustus seda ka hiljem jälgida, et milline on pikaajaline mõju inimestele, loomadele, keskkonnale. Niipea kui avaldub mõni oht, peatatakse koheselt selle GMO kasutamine, kasutusluba tühistatakse ning GMO eemaldatakse nii turult kui ka kasutuselt. Peale tootja jälgivad GMO mõju ka teadus- ning järelevalveasutused. Et hõlbustada GMO-de jälgimist pärast turustamist, saavad kõik turule lubatud GMO-d oma unikaalse koodi. See numbritest ja tähtedest koosnev kaubakood on GMO-del erakordne nagu inimesel nimi. Kõik GMO-d peavad olema märgistatud alates tema kasvatamisest seemnena kuni lõpptooteni välja, olgu see siis kook, jahu, õli või mõni muu. 4.Milline tähtsus on riskianalüüsil GMO-de lubamisel turule ja nende ohtlikkuse ja ohutuse määramisel? Mitmed GMO-d on leidnud tee turule ja põldudele, samas on mõnede GMO-de kasutamine
Geneetiliselt muundatud organismid 1. Sissejuhatus Enamus inimestest ei tea mida tähendab GMO või mida see endast kujutab. GMO ehk geneetiliselt muundatud organismid on organismid, kuhu on lisatud võõrast geneetikalist informatsiooni, kasutades geenitehnoloogia meetodeid. Geneetiliseks muundamiseks on vaja tunda geneetikat ja rakubioloogiat, kuna enamus tööd seisneb siiski DNA ja kromosoomide jne tegelemises. GMO-d on palju uuritud, kuid arvamusi on erinevaid, mõned arvavad, et see on kahjulik ning pikaajaline mõju võib olla laastav, mõndade arusaamist mööda on see just inimeste tulevik, kuna GMO-d on kasutatud toitudes juba pikka aega. Üldiselt on GMO-st kirjutatud palju artikleid ajakirjades, kuid raamatuid selle kohta leidub vähe. Geneetiliselt muundamise kohta on palju vaieldud ning pole siiamaani selgusele jõutud, kuna milleski ei saa kindle olla. Selles referaadis
Geneetiliselt muundatud organismid Geneetiliselt muundatud organismid ehk GMO-d on kuntslikult geneetilise muundamise teel loodud taimesortide, ka loomatõugude, üldnimetus. Üldiselt peetakse GMO-de all silmas transgeneesi abil saadud organisme. See tähendab, et organismi genoomi on lisatud sellist DNA materjali, mis on saadud teiselt, looduslikult mitteristuvalt liigilt (näiteks loomset või bakteriaalset päritolu geenide ülekanne taimele või ka taimset päritolu geenide ülekanne looduslikult mitteristuvale taimele)
Vändra Gümnaasium GMO-de kahjulikkus Uurimistöö Vändra Gümnaasiumis Koostas: Reili Arumäe Vändra 2011 Vändra Gümnaasium Sisukord GMO-de kahjulikkus................................................................................................................ 1 Sisukord ................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Kokkuvõte............................................................................................................................... 4 Kasutatud kirjandus...............................................................................................................
GMO Riskianalüüs skk on d ja ergo n oo mika Tööke MIS ON GMO? • Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. GMO AJALUGU • Esimene GM bakter loodi Kalifornias 1971. Aastal. • Esimesed GM taimed tehti Missouris ja Belgias 1983. Aastal. • Turule jõudsid esimesena GM vaktsiinid (1992-1994) • Neile järgnes kauase säilivusega tomat 1993. • Seejärel tulid aja möödudes turule ka mitmed soja-, maisi- puuvilla- ja rapsisordid. ESIMESED GM- KODULOOMAD LEVINUMAD GM TAIMED • Soja (53%) • Tomat • Mais (30%) • Kartul • Puuvill (12%) • Teravili • Raps (5%) • Riis GM LOOMAD • Hiir • Kala • Siga • Ahv • Lammas • Kana • Lehm GMO - TUGEVUSED • Suurem saagikus leevendab inimkonna toiduprobleeme. • Kultuurtaimede suurem elujõulisus ja haiguskindlu...
lisamine geenitehnoloogia meetodite abil häirib tugevalt raku päriliku materjali funktsiooni, mille tagajärjel tekivad peremeesorganismis uued ained, mis võivad olla toksilised või tekitavad allergiat. Tavalise sordiaretuse teel saadud taimedes selliseid aineid ei teki ja seega on need ohutud. ( Gennadi Kobzar http://www.terviseleht.ee/200030/30_toit.php3) Biotehnoloogia korporatsioonid, kes on huvitatud GM põllukultuuride kasutamisele võtmisest, on väitnud, et GMO-d aitavad lahendada maailmas näljahädaga seotud probleeme, kuid ÜRO Toiduprogrammi andmetel on praegune toidutootmine 1,5 korda suurem, kui on vaja, et toita ära maailma rahvastik. Näljahäda põhjused on sotsiaalsed. Biotehnoloogia korporatsioonide huvi GMO-de vastu on seotud sooviga GM põllukultuure teha vastupidavaks herbitsiididele, mida toodavad samad korporatsioonid, kes on taimed geneetiliselt modifitseerinud. ( Gennadi Kobzar http://www.terviseleht.ee/200030/30_toit.php3)
Geenitehnoloogia on tänapäevane uus tehnoloogiavaldkond, mille eesmärk on geneetilise info kasutamine rakenduslikel eesmärkidel, kuid siiski ei ole ta eilse päeva saavutus. Aastal 1971, Kalifornias oli loodud esimene GM bakter ning aastal 1983, Belgias ja Missouris esimesed GM taimed. Teistest liikidest pärit geene võib viia organismi ka ristamise, rakkude fuseerimise (liitmise) või viiruste abil, kuid vastavalt seadusandlusele need organismid ei ole GMO-d. (Keskkonnaministeerium, 2004.) Geneetilise muundamise abil on võimalik siirdada organismi väga kaugete liikide geene või tehisgeene. (Eestimaa Looduse Fond, 2006). GMO genoomid erinevad oma tavaeellastest vähe. Igas rakutuumas on ligikaudu 10000 50000 geeni ning kui viia organismi veel üks geen erineb selle GMO genoom eellase omast kõigest 0,00002% võrra. (Keskkonnaministeerium, 2004.) Geenitehnoloogia väljendab nii meie lootusi ja unistusi ning see võimaldab meie
meestel kergema vaevaga saada suuremat saaki ja leevendatakse nii vitamiinipuudust. Reaalsus on aga märksa karmim ja praktikas need väited paika ei pea. Rahvastiku kiire kasvu juures vaegtoitumine ei ole tingitud toidu vähesusest vaid maailma kehtivatest majandusreeglitest ja tavadest. Uuringud on näidanud, et traditsiooniline põllumajandus suudaks meid kõiki ära toita. Suurfirmade kasumiahnus ja toiduturu kontrollimise soov on see, mis GMO-d kasvatama sunnib. Turul leiduv materjal ei ole iseenesest saagikam, vaid nad on kindlamad umbrohutõrjele ja kahjuritele. Aja jooksul muutuvad aga omakorda kahjurid ja umbrohi resistentseteks, mis nõuab tugevamate mürkide kasutuselevõtu. Ka kohaliku ökosüsteemi tasakaal saab mõjutatud. Üks oluline punkt on patendid, millega suurfirmad saavad eputada öeldes, et nad on loonud midagi seniolematut. Selline organism nõuab põhjalikumat ja pikemaajalist uuringut, ent
tarbimine tervisele kaasa võib tuua. GM kartul on põhjustanud haiguslikke muutusi sooltes, GM soja on põhjustanud maksarakkude muutusi ja noorloomade enneaegset surma, GM mais on tekitanud neerude ja vereloome probleeme. Ei ole teada - mehaanilisel tasandil - miks see juhtub või milliselt see inimtervist mõjutab, aga ollakse teaduslike uurimuste käigus täheldanud selgeid füsioloogilisi muutusi. Ja kui kord GMO-d suletud tingimustest välja lastakse, kinni neid enam ei saa. Me ei vaja GM taimi. Taimede geneetiline mitmekesisus on äärmiselt suur ja seda saab rakendada põllumajanduses, kasutades loomulikku ristamist ning taustaabina geneetilist skriiningut. Põllumajanduses olevad probleemid on sotsiaalset ja poliitilist laadi. GM taimi surub peale hoopis majandus. Dr. Michael Antoniou väidab, et GMO-d on ohtlikud ja tarbetud Kuidas GMO-sid luuakse?
sest neid põlde ei töödelda putukamürkidega ja nii on paljude putukate ellujäämus seal suurem. · GMO-de ristumine metsikute sugulasliikidega on võimalik väga vähestel kultuuritaimedel ning hübriidid pole eriti edukad. · Bakteritoksiini tootvat GM-taimed on mürgised vaid haukamissuistega putukatele, kuid ei ole mürgised imemissuistega putukatele. GMO VASTU · GM- taimed võivad levida ümbritsevasse elupaikadesse kui umbrohtudena. · GMO-d on oma tekkelt ja olemuselt ebaloomulikud, sordiarendusega seda võrrelda ei saa · GM-taimede ristumisel metsikute sugulasliikidega levivad võõrgeenid loodusesse. · GM-taimed võivad sisaldada valke, mis põhjustavad inimesele allergiat.
kohas. Uue päriliku info lisandumisega mõjutatakse geenide vahel juba varem väljakujunenud vastastikuseid toimeid, mistõttu muundkultuurid on sageli osutunud nt ebastabiilsemateks kui tavakultuurid (nt põua- või niiskustundlikumaiks). Mõlema eeltoodud meetodi puhul tuleb pärast uue kompleksi rakku viimist sellest üksikust rakust kasvatada terve uus taim, sest ainult sellisel juhul saadakse tõelise GMO. Seda tehakse koekultuuri meetodil. Kus gmo-d kasvatatakse? Ajaloost Esimene GM bakter loodi Kalifornias 1971. aastal. Esimesed GM taimed tehti Missouris ja Belgias 1983. aastal. Turule jõudsid esimesena GM vaktsiinid (1992-1994), neile järgnes kauase säilivusega tomat 1993. Seejärel tulid aja möödudes turule ka mitmed soja-, maisi- puuvilla- ja rapsisordid. GMO-de loomine on kallis protsess, mis on jõukohane vaid suurtele agrotööstuskorporatsioonidele. GM kultuuride loomisel on
poliitikute, ärimeeste ja teadlaste arvates põllumajanduse jõudmist uude etappi, mis võimaldaks lahendada mitmeid tsivilisatsiooni arengu käigus tekkinud probleeme, eelkõige maailma rahvastiku suurenemisest tulenevat näljahäda. Samas on geneetiliselt muundatud taimede kasvatamine esimese 10 aasta jooksul näidanud, et nende kultuuride laialdane levik toob endaga kaasa mitmeid keskkonna-, tervise- ja sotsiaal-majanduslikke riske. Eeldusel, et GMO-d kujutavad endast teatud riski, on oluline hinnata, kui suur peab olema nendest saadav kasu, mis kaaluks üles riskid ning muudaks mõistlikuks muundkultuuride kasutamise põllumajanduses, toidus jm toodetes. Õiguslik regulatsioon peaks siinkohal olema teatud konsensuse või tasakaalu leidmise fikseerimise punktiks, mis näitab, millistel tingimustel on GMO-de kasutamine ja kasvatamine täna ühiskonna poolt aktsepteeritud. http://www.eesti
ning näiteks linnu muna koor muutub seetõttu õhukeseks, lind istub oma munad katki ja pojad surevad enne koorumist. Samuti võiks üheks kaudse mõju näiteks olla see, kui putukad söövad toksiini tootvat taime ja surevad ning seetõttu lindude toidulaud selles paigas vaesestub. Kaudseid mõjusid on raske hinnata ja see eeldab enamasti head arusaamist kogu ökosüsteemi toimimisest ja seal valitsevatest seostest. Kui mõnele minu perekonnaliikmele antakse GMO-d, siis ma keelduksin, kuna see seab inimese tervise ohtu, võib tekkida allergia ja hullemaidki reaktsioone. Kuna GMO-dega seotud riskid on ebakindlad ning ohud ei ole selged, tuleks eelkõige rakendada ettevaatusprintsiipi ning kehtestada ettevaatusmeetmed. Ainult selliste GMO-dest tulenevate kahjude puhul, mille tekkimise viis ja ulatus on kindel ja tõestatud, on võimalik rakendada kahju vältimise printsiipi ja seada konkreetsed tingimused kahju vältimiseks.
geenide enhanceritele, mis käivitavad apoptoosi Muutunud p53 ei saa seonduda DNA-le, ei vii rakku apoptoosi - tugevasti kahjustatud geenid transkribeeritakse tekivad vähirakud Võimaldab: * määrata DNA nukleotiidset järjestust * tõsta ümber geene ühe liigi piires ja ühelt liigilt teisele * selgitada, millised geenid põhjustavad päriliku haiguse avaldumist jne. Sest geneetiline kood universaalne kehtib kõigile ühtviisi Probleemid: * GMO-d võivad olla kahjulikud loodusele ja inimesele pole teada, mis juhtub GMO-dega tulevikus: * mikroorganismid loodusesse tasakaal? epideemiad? * GMO toit? Tagajärjed võivad ilmneda aastakümnete pärast Vaidlused: GMO poolt või vastu? Geenitehnoloogia GMO mutantsed loomad eetika küsimus Geenitehnoloogia Eesmärgid: * süvendada teadmisi geeni ekspressiooni mehhanismidest * täiustada tehnoloogiat, võita vähk ja teised geneetilised haigused (geeniteraapia)
SINDI GÜMNAASIUM GMO GMO teadlikkus Keemia uurimistöö Autor: Ruta Lindret 10.A klass Juhendaja: Heli Salundi Sindi 2008 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Mis on üldse GMO? 4 GMOde kasutamine 5 GMO riskid 6 GMO'd 2005.a. maailmas 7 GMO-vabad piirkonnad 8 GMO'de tootmine 9 GMO arenduse põhisuunad 10 GMO'd Eestis 11 Uuring kauplustes 12 Analüüs GMO küsitluse põhjal 13 Kokkuvõte 15 Kasutatud kirjandus 16 2 ...
hõlmavad GMO-vabad piirkonnad paljudes riikides juba suuri pindalasid. Eestis, nagu paljudes riikides mujal Euroopaski, on GMO-de kasvatamine ja turustamine seadustega sätestatud ja piiritletud. Nende küsimustega tegelevad peamiselt keskkonna-, põllumajandus- ja sotsiaalministeerium, kes järgivad Euroopa Liidu direktiive. Minu arvates peaks Eesti riik eeskuju võtma Sveitsist, kus on geeniliselt muundatud taimede kasutamine ja kasvatamine täielikult keelatud. Kui GMO-d on juba piisavalt kaua uuritud ja tõestatakse ära nende kahjutus, sel juhul võib kaaluda keelustamise tühistamist.
Geneetiliselt muundatud organismid GMO-st üldiselt Geneetiliselt muundatud organismid (ingl. Genetically modified organismis) ehk GMO, on kunstlikul teel muudetud geenidega organismide (taimed, loomad jne.) üldnimi. Geenmuundatud organisme ehk transgeenseid organisme luuakse genoomiosa ülekandmisega ühelt organismilt teisele. Levinuimad taimed mida geneetiliselt muudetakse on mais, sojauba, puuvill ja lutsern. Selle juures võiks ka ära mainida, et maailmas kasvatab geneetiliselt muundatud saaki 8.5 miljonit farmerit kellest 90% on madalarengualadel. Sealhulgas on ka 6.4 miljonit farmerit Hiina puuvilla kasvatuse aladel. USA-s ennustatakse sel aastal külvata ligi 200 000 km2 geneetiliselt muundatud maisi. Lisaks geneetiliselt muundatud organismide suurtele plussidele (saagikuse tõus, taimedele ei tule kahjureid, taimed on vastupidavamad haigustele, raviomadused mida saab taimedele tekitada nt. on loodud tomat millel on vähivas...
Rapla Ühisgümnaasium Eliise Orav 11. r klass RAPLA ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNASISTIDE TEADLIKKUS GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMIDE KASUTUSEST EESTIS MÜÜDAVATES TOIDUAINETES Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Luule Linamäe Rapla 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID........................................................4 1.1. Mis on geneetiliselt muundatud organismid?...............................................4 1.2.1. Geneetiliselt muundatud taimede saamise metoodika..........................5 1.2.2. Geneetiliselt muundatud loomade saamise metoodika..........................6 1.3. Miks konstrueeritakse geneetiliselt muundatud organisme?........................7 1.4. Põhiargume...
Geneetiliselt muundatud organismid Euroopas on järjest rohkem levima hakkanud geneetiliselt muundatud organismid(GMO). GMO-d võivad olla bakterid, taimed, loomad või seened, mille geene on muudetud moodsate geenitehnoloogiliste meetoditega. Taimede geneetilist muundamist kasutatakse saagikuse parandamiseks, taimede vastupidavamaks muutmiseks ning toiteväärtuse suurendamiseks. See vähendab ka taimekaitsevahendite kasutamist, mis omakorda kaitseb keskkonda. Kuid kas nii roosiline ja ideaalne GMO on tõesti täiuslik ning täiesti ohutu? GMO resistentsus putukatele ei garanteeri mürgitamisest loobumist, sest putukakindlaid GM taimi kasutatakse mitte mürgi asemel, vaid lisameetmena, sest täiesti putukakindel see pole. Maisis olev Bt-toksiin ei ole väga valiv ta tapab ühtemoodi kahjulike ja n-ö kasulike putukaid, mis mõjutab omakorda teisi toiduahela lülisid. Teaduslikud uuringud tõendavad ka, et putukates areneb resitentsus Bt-toksiini vastu...
GMO 1. Kas GMO on looduslikku tasakaalu ohustav? Põhjenda. 3P Jah, hävitab teisi taimi ja vähendab looduslikku mitmekesisust. Nt kui GM-taim on muudetud suuremaks, siis lähedal olevad taimed ei saa piisavalt valgust ja on välja tõrjutud. 2. Kuidas võivad GM-taimed inimesele kahjulikku mõju avaldada? Too välja 3 punkti. 6P *Võivad tekitada uusi allergiaid *GM-taimede geenid võivad ohustada inimeste geene *Mõjutab seedesüsteemi, inimeste organeid 3. Mida kujutavad endast geneetiliselt muundatud taimed? 2P Taimed, kuhu on lisatud võõrast geneetilist informatsiooni. 4. Mis on GMO, kuidas ja miks neid luuakse?4P GMO on geneetiliselt muundatud organism, kuntslikult geenide manipulatsiooni teel loodud. Luuakse sellepärast, et odav, lihtsasti loodav, saagikus suur, kahjuritõrjetele mittetundlikud jne. 5. Mis on GMO plussid ja miinused? 6P + *suureneb saagikus *taimed süntees...
GMO poolt või vastu. Mis on GMO? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Kuidas luuakse GMO-si? GM kultuurtaimi ehk muundkultuure saab luua mitmel viisil. Ühe võimalusena kasutatakse muundkultuuride loomisel sageli bakterite abi. Taimedes kasvajalisi muutusi põhjustav mullas elav agrobakter suudab ühe osa oma DNA-st taimerakku viia ja seal taime pärilikkusekandjate kogumisse sisestada. Asendades agrobakteris looduslikud geenid võõraste siirdatavatega saadaksegi selle bakteri abil võõr-DNA taimerakkudesse viia. Võima...
GEENITEHNOLOOGIA Pärilikkust muudetakse DNA siirdamise teel. Muudetakse nii taimede kui loomade pärilikke omadusi ning diagnoositakse ja ravitakse haigusi. Geeniteraapia on võimalus paljude haiguste nii kaasasündinud kui ka elu jooksul omandatud tõbede raviks. Geeniteraapiat on kahte liiki: somaatiline, sugurakke mõjustav. SOMAATILINE GEENITERAAPIA ehk ravikloonimine Ravimiseks siirdatakse tüvirakke (mis saadakse mõne päeva vanusest embrüost ning kasvatatakse ja paljundatakse laboris) otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke. SUGURAKKUDE MÕJUSTAMINE Esimesel juhul viiakse geneetiline materjal pre-embrüosse - see on nii tulevase elusolendi kui ka tema järglaste ennetav ravi. Teisel juhul viiakse geen üksikisiku sugurakkudesse. See ravivõte ei mõjusta otseselt antud isikut, vaid peab tagama, et tema järglased sünniksid mingi kindla tunnusega või ilma sel...
Küsimused lk 42 1.Geenitehnoloogia seiseb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises in vitro ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri. Gt-t saab ära kasutada näiteks: *meditsiinis: 1) pärilike haiguste ravis/diagnoosimises, 2) vaktsiinide ja inimesele vajalike valkude tootmises (seda tehakse teiste organismide, nt bakterite, viiruste, seente sees), *põllumajanduses: 1) tõuomaduste muutmisel (näiteks saab tekitada lehmi, kes toodavad oma kehas mingit inimesele vajalikku toitainet), 2) taimede sordiaretuses (taimed peavad paremini vastu ilmastikule, haigustele ja taimemürkidele ning annavad suuremat saaki). 2.Rekombinantse DNA metoodika loomiseni viis restriktsiooniensüümide ehk restriktaaside avastamine bakterites 1970.. 3.Esimesel juhul siirdatakse organismi võõrliigi genoom, mis avaldub omakorda organismis ja pärandub ka järglastele. Viimasel juhul rikutakse ära geeni struktuur mutatsiooni abil. Tänu sellele ...
sisaldab GMOsid või mitte. c)Arendatakse välja uusi ravimeid, olemasolevaid ravimeid püütakse toota tõhusamalt ja odavamalt. d) Rakendatakse meetodeid, mis võimaldavad tuvastada meid nakatatavaid viirusi ja baktereid e) Geenitehnoloog saab tuvastada kas kuriteopaigalt leitud aine pärineb kahtlusaluselt või mitte 13.GMO on geneetiliselt muundatud organism. 14.Poolt: parem toit biotehnoloogia abiga; GMO-d seljatavad Kolmanda Maailma näljahäda; on mahedam; põllumajanduse areng ja geenitehnoloogia on tihedalt üksteisega seotud. Vastu: Mahedus on vaid näiline; bioloogilise mitmekesisuse hävimine; geenmuundatud taimed ja loomad on ohtlikud loodusele. 15.GMOde kasvatamisega hävitatakse bioloogilist mitmekesisust - GMO-põllud on nii geneetilise kui ka liigilise mitmekesisuse seisukohalt maailma kõige vaesemad agroökosüsteemid. 16
1.Mida nimetatakse geenitehnoloogiaks? Nimeta ja iseloomusta lühidalt 7 valdkonda, kus saab geenitehnoloogiat kasutada. Geenitehnoloogia- teadusharu, milles DNA manipuleerimisega muudetakse rakkude, organismide ja viiruste geneetilist infot. *ensüümide valmistame Baktereid muudetakse geenitehnoloogiliste meetoditega, et need seinsest rohkem ensüüme sünteesik. Bakterid toodavad ensüüme kas oma rakkudesse või eritavad neid vedelsöötmesse. Ensüüm kogutakse kokku kas baktereid lõhustades või ensüümi vedelsöötmest eraldades, misjärel ensüüm puhastatakse. Ensümide põhjal on töötatud välja pesu- ja nõudepesuvahendeid. *biokütuste tootmisel Biokütuste tootmiseks on vaja baktereid, mis lagundavad taimedes sisalduvaid süsivesikuid. Geenitehnoloogia abil püütakse jõuda selleni, et biokütus suudaks võistelda fosiilsete kütustega. Geenitehnoloogia võimaldab ka tõhustada biomassi lagundamiseks vajalike ensüümide tootmist või muuta nende omadusi. *jää...
KASPAR ERIK LIND KANALI ANALÜÜS Imeline Teadus vs. Horisont Loosi alusel sain mina ülesandeks analüüsida ning võrrelda ajakirjade ’’Imeline Teadus’’ ning ’’Horisont’’ numbreid. Mina valisin ’’Imelise Teaduse’’ 2014. aasta 10. numbri (Nr 10/2014), mis ilmus 2014. aasta oktoobris ning Horisondi 2014. aasta 5. numbri (Nr 5/2014), mis ilmus 2014. septembris ning hõlmas ka oktoobrit (september – oktoober). Valisin need numbrid viimase nelja numbri asemel, kuna mul puudus ligipääs uuematele numbritele, Tartu Ülikooli raamatukogust ei leidnud ma uuemaid Horisondi numbreid ning hetkel, mil ma raamatukogus uurimas käisin, ei olnud vastavaid numbreid koha peal sirvimiseks olemas (Eeldan, et keegi oli neid juba sel hetkel kasutamas). Seetõttu otsustasin nende numbrite kasuks, millele ma ligi pääsesin. ’’Imelise Teaduse’’ esikaanel on kujutatud Päikest ning eeldavasti füüsikut, kes seda Päikest oma käte vahel hoiab. Pildile lisaks o...
haru, rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmine DNA molekuli osade siirdamisega. 2 Geenitehnoloogia eesmärk · Geneetilise informatsiooni kasutamine kõige erinevamatel rakenduslikel eesmärkidel: 1)põllumajanduses; 2)toiduainete tootmises 3)Inimeste ja loomade mitmete omaduste muutmises; Geenitehnoloogial on hulgaliselt kasutusalasid: · Geeniteraapia- tegeleb haiguste ravimisega · Transgeensete organismide loomine · GMO-d ehk geneetiliselt muundatud organismid · Kloonimine 4 Probleemid kloonimisel · Ebaõnnestunud eksperimendid tapavad või kahjustavad organisme; · Looted surevad kas enne või pärast emasorganismi istutamist, sünnitusel või sünnituse järgselt; · Kui loom sünnib, kannatavad need sageli erinevate tervisehäirete käes. 5 PROBLEEMID GMO-DEL · Eetikaprobleemid- igal organismil on oma genoom.
Geenitehnoloogia kas lihtsalt uus sordiaretus? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Geenitehnoloogia on tänapäevane uus tehnoloogiavaldkond, mille eesmärk on geneetilise info kasutamine rakenduslikel eesmärkidel. geenitehnoloogia molekulaargeneetika haru, rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmine DNA molekuli osade siirdamisega. Geenitehnoloogia eesmärgiks on geneetilise informatsiooni kasutamine kõige erinevamatel rakenduslikel eesmärkidel põllumajanduses, toiduainete tootmises, inimeste ja l...
- etanooli valmistamiseks 19. Mis piiarb GM-bakterite kasutamist keskkonna keskkonna puhastamisel? Kuna ei teata täpselt, mis ja kui suurt kahju see kaasa võib tuua ehk kuidas see loodusele mõjub. 20.GM-toit. Millal peab GM-toit olema märgistatud? - toit, mille tooraineks on kasutatud gennetiliselt muundatud organisme, nt geenmuundatud maisist valmistatud hommikusöögihelbed või geenmuundatud tomatitest valmistatud tomatipüree. - peab olema märgistatud, kui on üle 1% GMO-d. 21. GM-toidu poolt ja vastu. Poolt - parem toit biotehnoloogia abiga - GMO-d seljatavad Kolmanda maailma näljahäda - geenitehnoloogiline põllumajandus on kõige puhtam (Putukatõrjet pole vaja enam teha ja nii on toit, mida me sööme ja keskkond selle võrra puhtamad.) Vastu - geneetiline saastumine (GMOdega on võimalik luua tohutu hulk uusi kombinatsioone, millega loodus kunagi varem pole kokku puutunud) - Geenmuundatud taimed ja loomad on ohtlikud loodusele
Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO Referaat Madis Kokkuta 12.c Tallinn 2009 Mis asi on geenitehnoloogia kas lihtsalt uus sordiaretus? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Geneetilise muundamise tehnoloogia on suurepärane teadusliku uurimistöö vahend, kuid ta on liiga toores. On teadlasi, kelle väitel geneetiline muundamine on lihtsalt loomuliku evolutsiooni laiendamine, ristamisest j...
Geneetiliselt muundatud organismid Referaat Mis on GMO? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Kuidas GMO-sid luuakse? GM kultuurtaimi ehk muundkultuure saab luua mitmel viisil. Ühe võimalusena kasutatakse muundkultuuride loomisel sageli bakterite abi. Taimedes kasvajalisi muutusi põhjustav mullas elav agrobakter suudab ühe osa oma DNA-st taimerakku viia ja seal taime pärilikkusekandjate kogumisse sisestada. Asendades agrobakteris looduslikud geenid võõraste siirdatavatega saadaksegi selle bakteri a...
Geenitehnoloogia Insenergeneetika DNA valitud lõikude eraldamine,töötlemine in vitro ja siiramine kromosoomi,plastiidi või viirusesse. Eelduseks rekombinantse DNA loomine so. DNA molekul,mis koosneb eri liigi DNA juppide ühendusest.(1970) restiktaasid bakterites leiduvad ensüümid mis tagavad neile nn ,,immuunsuse" viiruste vastu lõigates nende DNA juppideks. · Bakterid omavad võõra DNA vastu nn R/M süsteemi · toimub kahe ensüümi koostöö : restriktaas(R) mis lõikab DNA tükkideks ja metüültransferaan(M) mis metüleerib ära oma DNA ja kaitseb seega oma DNA-d lõhkumise eest. · Restriktaasid tunnevad ära teatud järjestusega nukleotiidi paarid (4-8)DNA-s · teada erinevaid restriktaase üle 3500 · vastavalt restriktaasi toimele lõigatakse DNA lahti kas lõikuvalt või tömbilt. Kahe DNA kleepuvate otste liitumine toimub komplementaarsus printsiipide alusel ja ...
Geneetiliselt muundatud organism (GMO) on tänapäeva biotehnoloogia abil selliselt muundatud geeni(de)ga organism, mida loodus ise teha ei saa (näiteks kahe lille hübriide ei loeta selles mõttes GMO-deks). GMO-de mõju bioloogilisele mitmekesisusele Vaatamata andmete ebapiisavusele, on tänapäeval üldiselt tunnustatud GMO-de negatiivne mõju keskkonnale. Mõju on seotud peamiselt GM taimedelt pärit geneetilise materjali looduskeskkonda sattumisega ja seal võimalike kahjulike muutuste esile kutsumisega. Viimastel aastatel on teadmised GMO-de mõjust keskkonnale märkimisväärselt suurenenud. Sellele on kaasa aidanud GMO-de jälgimine ehk seire. Pikaajalise seire kohustus on sätestatud ka EL seadusandluses (direktiiv 2001/18/EC). Suurimad ohud bioloogilisele mitmekesisusele Enamik sõltumatuid uurijaid kinnitavad, et geneetiliselt muundatud organismid kujutavad endast ohtu bioloogilisele mitmekesisusele. Seda kinnitavad ka allpool viidatavad eksp...
Geneetiliselt Muundatud Organismid GMO - d ehk geneetiliselt muundatud organismid on elusolendid, sh taimed ja ka nendest saadud tooted, nt loomasööt, kelle pärilikkuse ainele on biotehnoloogiliste meetodite abil kunstlikult lisatud teiste elusolendite pärilikkuse ainet või kelle pärilikkuse ainet on muul viisil nüüdisaegse geenitehnoloogia abil muudetud. Viies organismi võõraid geene, saame täiesti uute omadustega, kuid loodusele seni tundmatuid organisme. Nii näiteks võimaldab geneetiline muundamine suurendada organismide haiguskindlust ja nende vastupanuvõimet kahjuritele, parandada kultuurtaimede maitseomadusi ja saagikust, pikendada toitainete säilimisaega jpm. Seega väheneb põllumajanduses vajadus kemikaalide kasutamise järele. GMO - de kasutuselevõtt võib kaasa tuua ettearvamatuid muudatusi looduses, mõjutada koosluste bioloogilist mitmekesisust, põhjustada uusi haigusi ja allergiavorme. Kui geneetiliselt m...
Kes või mis on GMO? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (näiteks bakter, taim), kelle pärilikkuse ainet ehk DNA-d on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades muudetud. Kui tavapärane sordiaretus tegutseb valdavalt liigile omase pärilikkuse materjaliga, siis geneetilise muundamisega on võimalus kombineerida omavahel väga kaugete liikide ning eluvormide geene. Põllukultuuride geneetiline muundamine Geneetiliselt muundatud (GM) ehk transgeenseid ehk muundkultuurtaimi luuakse mitmel viisil. Üks võimalus on kasutada bakterite abi. Mullas elav agrobakter, mis põhjustab taimedes kasvajalisi muutusi, suudab ühe osa oma DNA-st taimerakku viia ja seal taime pärilikkuse ainesse sisestada. Asendades agrobakteris looduslikud geenid võõraste siirdatavatega, saadaksegi selle bakteri abil viia võõr-DNA taimerakkudesse. Kasutatakse ka nn DNA-püssi, millega tulistatakse taimerakku pisikesi kulla- või volframiosakesi, kuhu on eelnevalt se...
Geenitehnoloogia Õp lk 37-54 Nimeta erinevaid geenitehnoloogia valdkondi? Kasutatakse: põllumajanduses, toiduainete tootmises, inimeste/loomade mitmete omaduste muutmises, haiguste diagnoosimises ja ravis. Mis on geenitehnoloogia? Geenide siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. Kuidas on võimalik rakku viia võõrast pärilikku infot (geenikandjad)? Bakteri plasmiidi abil, viiruste abil Selgita lähemalt, mida tähendab geeninokaut. Mis on selle meetodi kasutamise eesmärk? GEENINOKAUT mutatsiooniga rikutakse geeni struktuuri ja mingi kindel tunnus enam ei avaldu. Muutus toimub DNA-s, seega pärandub see edasi, EESMÄRK: Geeninokaudi sihtrühm on hiir. Uuringute eesmärk on inimese pärilike haiguste olemuse ja avaldumise uurimine hiirmudelil. GM organismide loomise võimalused. 1)Organismi siirdatakse mõne võõra l...
vajame GM taimi, selleks et toita ära oma elanikkond. Kuid enamik kasvatatavatest GMO- dest läheb rikastesse riikidesse loomasöödaks, keskkonda kahjustavate kütuste tootmiseks - ja isegi saagikus ei ole suurem kui tavataimedel."Enamus tänaseks päevaks kommertskasutusse jõudnud GM taimi on mõeldud liha- ja piimaloomade söödaks kasutamiseks rikastes tööstusriikides, mitte vaeste inimeste toduks. Olles osa intensiivpõllumajanduslikust mudelist aitavad GMO-d kaasa väikepõllumeeste hävitamisele ning ei leevenda sellega kaugeltki vaesust. Ükski turul olev GMO ei ole otseselt saagikamaks muundatud, kuid GMO-d võivad siiski kaudselt vähendada põllumajanduses tehtavaid kulutusi. Kuid USA-s suhtutakse geenmuudamisse leebemalt kui Euroopas ja nõnda ei jää Euroopa Liidul üle muud kui siiski geenmuundatud taimi ühe või teise suurema või väiksema piirangu- ga kasvatada lasta. Sest hirm jääda tehnoloogiliselt USA-st maha on suur
Tallinna Ülikool Geneetiliselt muundatud põllukultuurid Uurimistöö Tallinn 2009 RESÜMEE Käesoleva töö eesmärk on uurida, mida kujutavad endast geneetiliselt muundatud organismid, mis on geneetiliselt muundatud põllukultuuride kasutamise tagajärjed ja kuidas nad võivad mõjuda loodusele ja inimesele. Oma töö kirjutamiseks ma kasutasin mitmesuguseid teaduslikke raamatuid, samuti leidsin erinevate inimeste ja teadlaste arvamusi. Uuringu ajal selgus, et geneetiliselt muundatud põllukultuuridega seotud küsimused on aktuaalsed terves maailmas ja nende kasutamise kohta on palju arvamusi. Võtmesõnad: DNA, rakk, geenitehnoloogia, transgeenne, põllukultuurid, tagajärjed SISUKORD RESÜMEE...............................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................
Mida tähendab GMO ? GMO ehk geneetiliselt muundatud organism on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Levinumateks geneetiliselt muundatud kultuurideks on soja, mais, puuvill ja raps. Peamiselt kasutatakse geneetiliselt muundatud organisme selleks, et muuta taimi vastuvõtmatuks keemilistele umbrohumürkidele ning kahjuritele. Üks suurimaid skandaale geneetiliselt muundatud toidu alal oli see, kui selgus, et algselt vaid loomasöödana mõeldud "geneetiliselt putukamürgiga rikastatud" mais suunati tootjate poolt sujuvalt ka toiduainetetööstusesse. Tärklise ja fruktoosisiirupi näol on mais aga esindatud praktiliselt igas valmistoidus ! Lisaks on avastatud, et muudetud geenid "rändavad" ja mõjutavad ka lähedal asuvate teiste taimede geene, need protsessid on aga pöördumatud. Nii võib näiteks umbrohumürki taluv geen levida GMO-lt umbrohule tavalise ris...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Maarja Lubi T21K GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID Referaat Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2010 Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Biotehnoloogiliste meetodite abil luuakse GM taimi, mida seejärel kasvatatakse GM toidu saamiseks. Alguses keskendusid GM seemnete loojad sellistele uuendustele, mida hindaksid põllumajandustootjad (ja toiduainetööstus üldisemalt). GM taimede loomise es...
V1 1) Sõnasta säästva arengu konspetsioon ja selle 8 printsiipi ning kirjelda detailsemalt kolme printsiipi. Säästva arengu kontseptsioon tähistab säästlikku arengut kolmel alal - keskkonna, majanduse ja kogukonna alal. Kui areng on säästev, innustab ta kogukonna inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse austusega. 2) Ökoloogiline seljakott? Mis on sinu tekstapükste ös? Plastpudeli ös? Nähtamatu materjalikulu toote valmistamiseks või teenuse osutamiseks. Ökoloogiline seljakott saadakse kui lahutatakse kogu olelusringi kestel tarbitud materjalist toote tegelik mass. Ma arvan, et teksapükste ös on ~2kg ja plastpudeli ös ~40 kg. 3) Keemiline puhastus? Millised meetoteid kasutatakse keemilises puhastuses? Keemilise reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. Meetodid: 1 .Keemiline sadestamine-setitamine 2. Koagulatsio...
Bioloogia Biotehnoloogia Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haruteadus, mis kasutab erinevate elusorganismide elutegevusele tuginevaid protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks. Põhilised organismid on barkterid ja seened, tänapäeval kasutatakse ka rakukolooniaid. Toodetakse palju erinevaid asju. Kõige rohkem toodetakse ensüüme. Näiteks toiduainetetööstuses kasutatakse seente toodetud ensüüme toiduainete lõhna, värvi või muude omaduste parandamiseks. Taimekaitsevahendites kasutatakse patogeenide vastu seentelt saadud ensüüme. Pesuvahendite intelligentsed molekulid võitlevad lipiidide vastu. Tekstiilitööstusessutatakse tärklise lagundamiseks seentelt pärit amülaasi. Õlle ja kalja tootmisel kasutatakse samuti biotehnoloogiat. Antibiootikumide tootmiseks kasutatakse seeni ja baktereid ning neid kasuatatkse bakteriaalsete haiguste raviks. Funktsionaalne toit on toit, mille komponendid mõ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
