Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus"
Anatoomilistel
põhjustel ei ole keeltes apikaalvelaarseid häälikuid. Selle ennustatavuse tõttu jäetaksegi
artikulaator sageli mainimata ja räägitakse lihtsalt näiteks alovelaarsetest häälikutest, isegi
ainult apikaalalveolaaridest ja velaaridest.
Kõnetrakti otstes ( huultel ja häälekurdudel) langevad artikulaator ja häälduskoht kokku
prganid on sümmeetrilised. Seetõttu räägitakse ainult bilabiaalidest (nt p b m) või glotaalidest
ehk larüngaalidest (nt h).
Hääldusviisi alusel liigitatakse konsonante vastavalt kitsuse iseloomule. Tähtsamad
hääldusviisid on klusiilid ehk sulghäälikud (k, p, t.. täielik sulg, õhuvoolu läbipääs on
täielikult suletud), frikatiivid ehk hõõrdhäälikud (nt f, v ... ahtuses tekib kahin), afrikaadid
(nt ts... klusiilialgulised frikatiivid), nasaalid ehk ninahäälikud (nt m, n... klusiili meenutav
kitsus suus, käin ninaõõnde avatud), lateraalid ehk külghäälikud (nt l..
annaabi.ee 
