Optilised nähtused atmosfääris
liikumas - need olid nende endi varjud udul. Oma varju vaadates on vaatesuund alati
valgustavate kiirtega paralleelne ja seetõttu on võimalik suurt sügavust omavat varju näha
hästi kontrastsena(Veisman & Veskimäe 2005)
KOKKUVÕTE
Referaadis käsitleti erinevaid atmosfääri optilisi nähtusi. Paljudest teistest osutusid valituteks
miraažid, halod, peegeldus, virmalised, vikerkaar, pühasära, tarad ja glooriad ja varjud.
Oma referaadi kirjutamisel kasutasime U. Veismann’i ja R. Veskimäe raamatust Universum
valguses ja vihmas A. Kuusk artiklit Optikanähtused taevas.
Miraažid jagunevad alumisteks ja ülemisteks ja külgmisteks. Nende tekkepõhjuseks on
valguse suuna muutumine või peegeldumine atmosfääris, nii et valgus jõuab vaatlejani
ebaharilikust kohast. Miraaži puhul on vajalikud erineva tihedustega õhukihtide olemasolu,