Osooni augud - Referaat
Eesti ühines Kyto protokolliga 1998. aastal. Eestil tuli ajavahemikus 20082012
kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada kaheksa protsenti võrreldes 1990. aasta
mahtudega.19
Kyto protokolliga reguleeritakse kuue peamise kasvuhoonegaasi emissioone. Protokolli
mõjusfäärist jäävad välja lennundus ja merendus ning protokoll ei käsitle Montreali protokolliga
reguleeritud gaaside heitkoguste vähendamist. Kasvuhoonegaaside potentsiaalset efekti
iseloomustatakse nende globaalsoojenemise tekitamisvõimega (global warming potential, GWP)
võrrelduna süsinikdioksiidi omaga. Globaalsoojenemise tekitamisvõime näitab, kui suure panuse
annab konkreetne kasvuhoonegaas globaalsoojenemisse. See sõltub gaasi infrapunakiirguse
neeldumisribade asukohast spektris ja gaasi elueast atmosfääris. Montreali protokolliga keelatud
gaasidel ja nende lubatud asendajatel on kõigil peale osoonikihi kahandamise potentsiaali (ozone
annaabi.ee 
