Mulldateaduse loengu konspekt
on ajutiselt liigniisked.
a) Gleistunud paepealsed mullad Khg
b) Gleistunud rähksed mullad Kg
II Tüüp Leostunud mullad K0 viljakaimad mullad. Kihisemine sügavamal, kui 30cm.
1) Leostunud mullad K0 on kujunenud välja savistumise tulemusena. Annavad
stabiilseid ja maksimaalseid saake Eesti oludes.
2) Leetjad mullad KI on kujunenud lessiveerumise tulemusena. Lõuna Eestis, vajavad
lupjamist
3) Gleistuud leostunud mullad K0g
a) Gleistunud leostunud mullad K0g
b) Gleistunud leetjad mullad KIg
III Tüüp Leetunud mullad Lk on kujunenud välja karbonaadi vaesel lähtekivimil.
Põhitunnus kihisemine puudub, on happelised mullad (vajavad lupjamist)
14
1) Näivleetunud mullad LP välja kujunenud kahekihilisel lõimisel. Ebastabiilse
veereziimiga mullad
annaabi.ee 
