Keila jõgi
paetükid ääristavad vallidena sängi. Nii muutuvad ka orude kaldad kõrgemaks. Veidi
ülapool juga, jõe paremal kaldal võib paekihi pealispinnal näha sinna jääajal liustiku
poolt tekitatud selgeid jääkriime.
Kõrgete põlispuudega ääristatud Keila joa kõrgus ulatub 6,1 meetrini ja laius 60-70
meetrini. Joa rünka ülemise osa moodustavad räästaolised etteulatuvad lubjakivid,
alumises osas paljanduvad pehmed glaukoniitliivakibi ja diktüoneemakilda kihid,
millesse on uuristatud sügav kulbas. Joast pärivoolu on kujunenud kuni 15 meetri
sügavune kitsas järskude kallastega org. Jõgi on seal kärestikuline. Ta säng langeb
vähem kui 2 kilomeetri jooksul üle 13 meetri.
Keila jõest püütakse ahvenat, särge, haugi. Ülemjooksul püütakse ahvenat ja haugi,
aga alamjooksul ja keskjooksul särge. Keila jõkke tulevad kudema jõeforell, lõhe,
mereforell ja vimb. Kalamehed püüavad Keila jõest kalu.