Nafta
iseloomuga kui kukersiit. Kihtide asendi tõttu pidi see nafta ammugi hävinema.
Kaugemale lõunasse paranevad tingimused.
Kolmas tase, mis samuti avaneb Põhja-Eestis Orduviitsiumi sügavamas osas, oleks
diktüoneemakilt. Scupin (1924) pidas võimalikuks, et see kiltkivi suuremas sügavuses
võis maa sisemuses valitseva soojuse mõjul naftat anda ning selle nafta sünnipaik
peaks siis asuma paekaldast eemal, kusagil lõunas. Diktüoneemakilt on kaetud savika
glaukoniitliivaga, kilda aluseks on liivakivid. Need lasumistingimused oleks
tagatiseks, et destillatsiooniproduktid ei saaks kaduda üles maapinna suunas ning
soodsa tektoonika puhul koonduksid alumistesse liivakividesse. Üldtuntud on
asfaltiidi ning selliste ainete esinemine Eestis eriti saartel (enam Hiiumaal). Need
ained esinevad Ordoviitsiumi liivakivides, õõnsustes ja lõhedes. Nende olemasolu
kõige rohkem kõneleb sellest, et vastavates kivimites on aset leidnud õige vähesel