Lev Tolstoi "Anna Karenina"
Loo arenedes ja Vronskiga kohtudes muutub närvilisemaks, ebakindlamaks. Ta ei saa enam, aru,
mida täpselt soovib ja on otsustusvõimetu. Mis teost läbib ja kindlalt välja tuleb, on aga tema
armastus enda poja vastu, mis on tõenäoliselt üks väheseid muutumatuna püsinud asju. Samuti võib
pidada teda siiraks, üpriski emotsionaalseks naiseks, kes esindas seda, mis aristokraatias oli head,
maitsekust ja teataval määral glamuursust.
Vronski dzentelmenlik ja julge, ettevõtlik noor ohvitser. Ta pärines heast perekonnast ja tal
oli väga võimukas ema, kes alatasa tema tegemistesse sekkus. Vronski oli harjunud seltskonnaeluga
ning seetõttu põhjustas maal elamine temas masendust ja vastumeelsust. Armastus Anna vastu
sundis teda mitmetest asjadest loobuma ning, nagu Annagi, oli ka tema mõtetes kahtlev ning kohati
soovis, et asjaolud poleks nii läinud, nagu nad läksid. Siiski võib ka teda pidada siiraks ning