esimest polaarsed, neutr. (laenguta) Türosiin, Tyr, Y) Histidiin (His, H) Kolm viimast aluselised Lüsiin Arginiin (Lys, K) (Arg, R) Biokeemia 3 Loeng 3 N. Samel Polaarsed neutraalsed (laenguta) aminohapped Glütsiin (Gly, G) Seriin (Ser, S) Asparagiin (Asn, N) Glutamiin (Gln, Q)
Süsinik, vesinik ja hapnik, mis jäävad järele pärast valgusünteesi lõppu, muudetakse glükoosiks ja kasutatakse energiana. Lämmastikujääki (ammoniaaki) töötleb maks (muudab kusiaineks). Aminohapped Valgu koostises on ca. 20 aminohapet. Aminohappe struktuur: RCHCOOH NH2 Klassifikatsioon: Külgahelate järgi: 1) Aminohapped mittepolaarsete, hargnemata külgahelatega (glütsiin, alaniin, valiin, leutsiin, iseoleutsiin, proliin, fenüülalaniin, trüptofaan, metioniin) 2) Aminohapped hargnemata, polaarsete külgahelatega (seriin, treoniin, tsüsteiin, türosiin, asparagiin, glutamiin) 3) Aminohapped hargnenud külgahelatega (asparagiinhape, glutamiinhape, histidiin, lüsiin, arginiin) Füsioloogilisest rollist lähtudes: 1) Asendamatud aminohapped (arginiin {asendamatu imikutele}, histidiin {pool
Valkude koostisse kuuluvate aminohapete korral kasutatakse triviaalnimesid ja neist tuletatud kolmetähelisi lühendeid. Sageli leiduvaid aminohappeid on pisut üle 20 ja nad on kõik 2-aminohapped H2N - CH(R) - COOH või H2N - CH- COOH I R Mõned näited H2N - CH- COOH I 2-aminoetaanhape Glütsiin Gly H H2N - CH- COOH I CH3 2-aminopropaanhape Alaniin Ala H2N - CH- COOH I 2-amino-3-merkaptopropaanhape Tsüsteiin Cys CH2SH H2N - CH- COOH I 2-amino-1,5-pentaandihape Glutamiinhape Glu CH2-CH2-COOH H2N - CH- COOH I
arv Na+ ioonkanaleid) Kui aksoni lähtekoha depolariseerumine saavutab künnise, tekib AP. Na+ kanalid avanevad ja Na+ tungib rakku AP levib aksoni lõppu, sünapsini Sünapsis avab depolariseerumine Ca++ kanalid ja Ca++ liigub sünapsi Ca++ vabastab neurotransmitteri sünapsi põiekestest, mis vabastatakse seejärel sünapsipilusse Transmitter- ehk ülekandeained atsetüülkoliin (ka nn vaagusaine) ANS`s - aminovõihape e. GABA pidurdus glütsiin pidurdus glutamaat erutav adrenaliin, noradrenaliin, dopamiin erutus või pidurdus *Kas transmitteraine vabanemisele järgneb erutus või pidurdus sõltub retseptori ioonikanaliomadustest ja mitte ülekandeainest enesest
1. Valniin 2. Türosiin 3. Glutamiinhape 24. Joonistage -aminohappe üldine struktuur. H2N-C(R,H)=O(-OH) 25. Milline on nimetatud aminohapete kõrvalahela laeng pH 7 juures? a) asparagiinhape b) alaniin c) arginiin Vaatan kõrvalahelat, kui on COOH, kaob ära H ning tekib negatiivne laeng. Kui on =NH3+, siis kaob üks H ära. Kuna algselt on pluss laeng, siis see käitub aluselisena. 26. Nimetage kuus hüdrofoobse kõrvalahelaga aminohapet. Hüdrofoobne kõrvalahel on alkaan! Glütsiin, alaniin, valiin, leutsiin, isoleutsiin, proliin 27. Nimetage kuus hüdrofiilse kõrvalahelaga aminohapet? Kõik aluselised aminohapped on tugevalt polaarsed ja seega hüdrofiilsed. Arginiin, lüsiin, seriin, treoniin, asparagiin. 28. Millised toodud aminohapetest on happelise kõrvalahelaga? (kolm aminohapet 20 hulgast). Mitte arvestada pildil olevat ioniseerituse vormi, lähtuge pKa väärtusest. 1.Asparagiinhape happeline kõrvalahel 2. Glutamiin ei ole happeline 3
Adenüülsuktsinaadi süntetaas Adenüülsuktsinaadi lüaas c) Kuidas on nende ensüümide üldnimetus, mis katalüüsivad fosforibosüüli ülekannet N-alusele? Fosforibosüültransferaasid 6. Millised alltoodud valikust on nii puriin- kui pürimidiinnukleotiidide de novo sünteesi lähtesubstraatideks? a. Aspartaat f. Glütsiin b. 5'-fosforibosüülpürofosfaat (PRPP) g. Hüpoksantiin c. Glutamiin h. Atsetaat d. Formüül-tetrahüdrofolaat (formüül HC=O) i. HCO3- e. ATP 7. Pürimidiinnukleotiidide de novo sünteesi keskseks intermediaadiks, millele liitub PRPP, on oroothape e. orotaat . O H N H O O N H O 8
4. Valasime kontsentreerivat geeli lahutava (alumise) geeli peale ning panime paika kammi (ettevaatlikult). Jätsime geeli polümeriseeruma. 5. Sellel ajal valmistasime proovid ette. Segasime omavahel valgulahust ja 2x laadimispuhvrit (15 µl : 15 µl). Inkubeerisime denatureerimiseks 95oC juures 5 minutit. Jahutasime jäävannis. 6. Proovide jahutamise ajal asetasime geel foreesiaparaati. Täitsime puhvrikambrid jooksupuhvriga (0,25 M TRIS, 1,92 M glütsiin, 0,1% SDS, pH 8,3), eemaldasime ettevaatlikult kammi ning pesime moodustunud geelitaskutest välja polümeriseerumata geelilahuse jäägid (kasutades jooksupuhvrit ja süstalt). Forees 1. Kandsime ettevalmistatud valguproove ettevaatlikult geelitaskutesse (20 l). Protokollisime, millisesse taskusse, millise proovi kandsid. 2. Asetasin foreesivannile kaasi, ühendasime juhtmed vooluallikaga ning lülitasime vooluallikas sisse (pinge 180V, voolutugevus 30 mA). NB
1. Aminohapped: molekuli ehitus, proteogeensete (valkudes esinevate, harilike) aminohapete üldarv, grupid tulenevalt keemilisest ehitusest, struktuurid, nimetused ning ühe- ja kolmetähelised koodid. Milliseid ebaharilikke aminohappeid teate? Aminorühm mis on seotud valgus on tetraeedrilise kujuga. Proteogeenseid aminohappeid on 20, mida peame teadma. Grupeerumine: Apolaarsed ehk hüdrofoobsed: Leutsiin(Leu,L), Proliin(Pro,P), Alaniin(Ala,A), Valiin(Val,V), Polaarsed ehk neutraalsed: Glütsiin(Gly,G), Seriin(Ser,S), Aspargiin(Asn,N), Glutamiin(Gln,Q), alaliigitus: happelised ja H+ loovutajas on Aspartaat(Asp,D), Glutamaat(Glu,E), Jälle apolaarsed: Metioniin(Met,M), Trüptofaan(Trp,W), Fenüülalaniin(Phe,F), Isoleutsiin(Ile,I), jälle polaarsed ehk laenguta: Treoniin(Thr,T), Tsüsteiin(Cys,C), Türosiin(Tyr,Y), ja aluselised ja h sidujad: Histidiin(His,H), Lüsiin(Lys,K), Arginiin(Arg,R).
Biokatalüütilised protsessid on järk-järgulised, eriti kui tegemist protsessidega, mis on seotud suure energeetilise efektiga, mille tõttu taandub suur energiamuutus paljude väikeste muutuste summaks. Aminohapped. Esinemine valkudes. Tähtsamad AH. Spetsiifilisus. Aminohappeist koosnevad ainult liitvalgud. Aminohapetest ehitatud makromolekulide struktuur on kirjeldatav elementaarlüliga H2N CHR COOH. Tähtsamad aminohapped on: H glütsiin, Cly; CH 3 alaniin, Ala; CH(CH3)2 valiin, Val; CH2CH(CH3)2 leutsiin, Leu; CH(CH3)CH2CH3 isoleutsiin, Ile; CH2OH seriin, Ser; CH(OH)CH3 treoniin, Thr; CH2SH- tsüsteiin, Cys jne. valkudes võib esineda veidi üle 20 aminohappe. Kõiki looduslikke aminohappeid siiski üldvalem H2N CHR - COOH ei kirjelda. Kiraalsus, optiline aktiivsus. stereospetsiifilisus Sahhariidid: mõiste, koostis, klassifikatsioon Rida kaks: Nukleiinhapped: üldstruktuur, komponendid
Peale suhkrute sisaldab mesi veel vett ligi 17 20%, vitamiine (B1, B2, niatsiin, B6) ja teisi fütokemikaale (ensüümid, õietolmuterad, maitse-, värvi- ja aroomained) ligi 2%, happeid 0,6%, valke 0,3% ja mineraaltoiteained (kaalium, kaltsium, magneesium, mangaan, naatrium, raud ja vask) 0,2% ulatuses. Mees leiduvate tuntumate aminohapete loetelu Mees leidub järgmisi tuntumaid aminohappeid: alaniin, arginiin, astaragiin, fenüülalaniin, glutamiinhape, glütsiin, histidiin, isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, treoniin, trüptofaan, tsüsteiin jpt. Mees leiduvad tuvastatud orgaanilised happed Mee koostises on tuvastatud järgmisi orgaanilisi happeid: glükoonhape, fumaarhape, ketoglutaarhape, oksaalhape, piimhape, püroglutamiinhape, sidrunhape, sipelghape, võihape, õunhape, äädikhape jpt. Kasutamine Mett tarbitakse kõige rohkem töötlemata
käärimisel. Piimhappe sisaldus on piima kvaliteedi näitaja. Polüpiimhape on biodegradeeruv polümeer, millest valmistatakse looduslikult lagunevaid kilekotte. Bensoehape ehk benseenhape, bensoaat on karboksüülhapete hulka kuuluv benseeni monofunktsionaalne derivaat, mille Na-soola kasutatakse rögalahtistava vahendina. Bensoehapet leidub rohkesti jõhvikates ja pohlades. 9. H2N - CH- COOH I 2-aminoetaanhape Glütsiin Gly H H2N - CH- COOH I 2-aminopropaanhape Alaniin Ala CH3 H2N - CH- COOH I 2-amino-3-merkaptopropaanhape Tsüsteiin Cys CH2SH H2N - CH- COOH I 2-amino-1,5-pentaandihape Glutamiinhape Glu CH2-CH2- COOH H2N - CH- COOH I
Seebi lahus on leeliseline ning ei sobi paljude tekstiilimaterjalide pesemisel, eriti veel kõrgemal temp. ei saa pesta happelises kk. Sünteetiliste pesemisvahendite üldine ehitus. Eelised võrreldes seebiga. Pikk hüdrofiilne rühm, lühike hüdrofoobne rühm. Peseb karedas, külmas vees. Lahustub vees täielikult. Ei riku riiet Kodeeritavate aminohapete liigid. Aminohapete nimetused. Asendamatud aminohapped- lüsiin, leutsiin, metioniin, valiin. Asendatavad aminohapped- glütsiin, proliin, alaniin, seriin. Polüesterkiu ja polüamiidkiu nt, f om, kasut. Polüesterkiud- jahutav omadus, elastne, vähekortsuv, rebenemis- ja hõõrumiskindel. Pluusid, sokid, õmblusniidid, kardinamaterjal. Polüamiidkiud- kerge, vastupidav, elastne, imab hästi niiskust. Turvavöö, voolikud, sukkpüksid, ujumisriided, dusikardin, tuletõrjujate riided Valgu koostis, liht- ja liitvalgu erinevus Koosneb ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast. Lihtvalgud on ehitatud ainult
100 g kohta Glutamiinhape 3,71 g Aspartaamhape 1,45 g Leutsiin 1,28 g Arginiin 1,19 g Valiin 0,94 g Proliin 0,93 g Fenüülalaniin 0,90 g Alaniin 0,88 g Glütsiin 0,84 g Seriin 0,75 g Lüsiin 0,70 g Isoleutsiin 0,69 g Treoniin 0,58 g Türosiin 0,57 g Pohla-Kaera kook TÄIDIS TAINAS 250 g 150 g Kohupiim
glükoosi transporti maksa. 4 2. Kasvuhormooni tootmine 1.1 Vallandajad Kasvuhormooni (G.H) vallandajad on toitained, mis stimuleerivad organismis kasvuhormooni tootmist. Inimese kasvuhormoon paikneb ajuripatsis ja organismis vallandab selle vastuseks unele, treeningule ja piiratud söömisele. Tähtsad kasvuhormooni vallandajad on aminohapped ornitiin, arginiin, trüptofaan, glutamiin, glütsiin, türosiin, mis tomivad koos vitamiini B6, niatsiinamiidi, tsingi, kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi ja C- vitamiiniga, et kasvuhormoon erituks ka öösel. 1.2 Eritumine Mida madalam on glükoosi tase, seda suurem on kasvuhormooni eritumine. Oma toidule aminohapete ja vitamiinide lisamisega, mis stimuleerivad kasvuhormooni vallandumist, võib selle hormooni produktsiooni tuua tagasi nooreea tasemele, sest kasvuhormooni eritumine väheneb meie vananedes. Kuskil viiekümnenda
RNA ahel: U A A /A U G C U U C U A C A G C U A G G A /U A A G Valgufragment: Metioniin, leutsiin, leutsiin, glutamiin, leutsiin, glütsiin. V On teada ühe DNA ahela nukleotiidjärjestus, leia teise ahela nukleotiidjärjestus (1p) DNA ahel: C-C-G-A-T-T-A-C-G-T DNA ahel: G-G-C-T-A-A-T-G-C-A VI Selgita järgmisi mõisteid: (7p) translatsioon, transkriptsioon, koodon, initsiaatorkoodon, terminaatorkoodon, aminohape, replikatsioon Translatsioon - valgu süntees, mis loob geneetilise koodi.
polüelektrolüüdid Senini keskendusime peamiselt ainult ühte nõrgalt happelist või aluselist rühma sisaldavatele molekulidele. Paljud molekulid sisaldavad aga mitut ioniseeritavat rühma ja omavad seetõttu ka keerukamaid tiitrimiskõveraid. Molekuli, mis sisaldab samaaegselt nii happelise kui aluselise pKa väärtusega ioniseeritavat rühma nimetatakse amfolüüdiks. Vaatame näiteks aminohapet glütsiin, H2N-CH2- COOH. Glütsiini karboksüülrühma ja aminorühma pKa väärtused on vastavalt 2,3 ja 9,6. Kui me lahustame glütsiini väga happelises keskkonnas (näit. pH = 1,0), siis on nii glütsiini karboksüülrühm kui aminorühm protoneeritud ja molekul omab summaarset laengut +1. Hakates nüüd lahuse pH-d tõstama (näit NaOH lisamise teel) hakkab toimuma prootoni dissotsiatsioon vastavalt järgmisele skeemile: Seega toimub glütsiini tiitrimine kahes astmes
5. Ovalbumiin 44,3 kDa 6. BSA 66,3 kDa 7. Tundmatu valk X kDa 2. Inkubeerisime denatureerimiseks 95oC juures 5 minutit. 3. Jahutasime valguproovid jäävannis. 4. Raputasime eppendorvid, et saada valgutilgad põhjale. Foreesiaparati asetamine: Proovide jahutamise ajal asetsime geel foreesiaparaati. Seleks täidsime puhvrikambrid jooksupuhvriga (0,25 M TRIS, 1,92 M glütsiin, 0,1% SDS, pH 8,3) ning eemaldasime kammi. Forees: 1. Igasse taskusse kandsime 20 µl valguproovi. Viimasse taskusse panime 3 µl foreesredeli - Thermo Scientific PageRuler Unstained Broad Range Protein Ladder. 2. Asetasime foreesivannile kaas, ühendasime juhtmed vooluallikaga ning lülitasime vooluallikas sisse (pinge 150V, voolutugevus 30 mA). 3. Jätsime foreesiaparaati üheks tunniks kuni markerina kasutatav broomfenoolsinine on geeli lõpuni jõudnud. 4
3.KREATIIN Tänapäeval on üheks populaarseimaks taastumisvahendiks kreatiin, mida väga paljud sportlased kasutavad ja mille positiivset mõju töövõime kasvule on täheldatud ka teadusuuringutes. Kreatiini kasutasid juba 60ndatel aastatel idabloki sportlased, läände jõudis 80ndate lõpus. 1994. aastal tuli kreatiin ametlikult sporditoidulisandite turule. (pumpiniron 2003) Kreatiini esineb organismis neerudes, maksas ja pankreases, teda sünteesitakse aminohapetest nimetusega glütsiin, metioniin ja arginiin. Skeletilihases kreatiini ei sünteesita. Koguhulk organismis on 120g, sellest 95% on skeletilihastes, eriti kiiretes lihaskiududes päevane vajadus on ca 2g, sellest 1g saab segatoiduga ja 1g sünteesitakse organismis. Füüsilise ja vaimse koormuse korral on kreatiinivajadus suurem, umbes 3- 6g. Toidus esineb peamiselt lihas (punane liha) ja kalas. Mida suurem on kreatiini sisaldus eksogeenselt, seda vähem seda sünteesitakse organismis. Taimetoitlased saavad
20 aminohappe süsinikskeletid kanaliseeritakse seitsmeks võtmeühendiks: püruvaadiks, atsetüül-CoA-ks, atsetoatsetüül-CoA-ks, - ketoglutaraadiks, suktsinüül-CoA-ks, fumaraadiks või oksaloatsetaadiks. Kolmesüsinikulised aminohapped konverteeruvad püruvaadiks (nt alaniin transamineeritakse püruvaadiks ja glutamaadiks). Glutamaadi edasine oksüdatiivne transamiinimine annab NH 4+-i ja -ketoglutaraadi. (Alaniin, tsüsteiin, glütsiin, seriin, treoniin, trüptofaan püruvaadiks). Neljasüsinikulised aminohapped konverteeruvad okaloatsetaadiks (aspartaat ja asparagiin). Viiesüsinikulised aminohapped konverteeruvad -ketoglutaraadiks. Isoleutsiin, leutsiin, trüptofaan atsetüül-CoA-ks Leutsiin, lüsiin, fenüülalaiin, trpptofaan, türosiin atsetoatsetüül-CoA-ks Arginiin, glutamaat, glutamiin, histidiin, proliin -ketoglutaraat Isoleutsiin, metioniin, treoniin, valiin suktsinüül-CoA-ks
Valgud peaksid katma päevas 10-20% toiduenergiast. Kui inimene tahab kasvatada tugevat lihasmassi, on kõige enam toiduainena vajalik tarbida valku ehk proteiini. Valgud omakorda koosnevad aminohapetest, mida jagatakse kaheks: asendatavateks ja asendamatuteks aminohapped. Asendavaid aminohappeid on kehal võimalik ise sünteesida ja asendamatuid peab organism saama toidust. Asendatavad aminohapped on näiteks inimestel alaniin, asparagiin, glütsiin. Asendamatud aminohapped on inimestel näiteks leutsiin, isoleutsiin, lüsiin. Loomsed päritoluga valgud on munas, kalas, lihas, piimatooted. Taimsed päritoluga valgud peituvad köögiviljades, teraviljades, pähklid jne. Tõsine valgu puudus viib lihasnõrkuse ja ödeemi1 tekkele ning juuste ja naha muutustele. Pikaajaline liigne valgusisaldus organismis samuti võib põhjustada podagrat2 ja suurendada allergiaohte
Kreatiini kasutasid juba 60ndatel aastatel idabloki sportlased, läände jõudis 80ndate lõpus. Ametlikult tuli kreatiin sporditoidulisandite turule 1994a. Mis on kreatiin. Kreatiin on aine, mis töötatakse välja meie organismi poolt ja mille ülesandeks on varustada lihaskiude energiaga. Keemiline nimetus methylguanido- acetic acid. Kreatiin moodustub tervest reast organismis toimuvate protsesside tulemusel (lõplikult välja uurimata) sellistest aminohapetest nagu arginiin, metioniin, glütsiin. Kreatiin moodustub maksas, samuti võib olla teatud määral välja töötatud neerudes. Pärast väljatöötamist satub kreatiin verre, kust transporditakse edasi lihastesse, kus ta konventeeritakse ümber kreatiinfosfaadiks või fosfokreatiiniks. Taoline reaktsioon saab toimuda tänu fermendile kinaas, mis aitab kreatiinil ühineda fosfaatgrupiga, mis omab suurt energiat. Kreatiini esineb organismis maksas,
Substraadiks glutamaat. 4. Asendatavad ja hädavajalikud aminohapped. Asendatavad aminohapped on sellised mille biosünteesi rajad on loomadel olemas. Biosünteesi rajad lihtsamad. Hädavajalikud aminohapped produtseeritakse taimede ja bakterite poolt. Biosünteesi rajad on pikemad ja keerukamad. Hädavajalikud: Histidiin, Isoleutsiin, Leutsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan, valiin. Asendatavad: alaniin, asparagiin, aspartaat, tsüsteiin, glutamaat, glütsiin, proliin, seriin, türosiin(moodustub fenüülalaniinist, mida ei saa asendada). Asendamatud aminohapped on saadavad ainult toidust. Asendatavad aminohapped on inimese organismis sünteesitavad. 5. Aminohapete kuus biosünteetilist perekonda ja seitse eellasmolekuli. 1. 3-fosfoglütseraadi perekond Seriin 2. -ketoglutaraadi perekond Glutamaat 3. Oksaalatsetaadi perekond asparataat, treoniin 4. Püruvaadi perekond alaniin 5. Riboos-5-fosfaadi perekond Histidiin 6
ultravioletkiirgus olid palju suuremad kui praegu. Milleri-Urey katsetes sünteesitud produktid Alaniini, glütsiini, aspartaadi ja aminobutüraadi laigud. Proteinoidid. Prebiootilised aminohapped Proteinoidid on abiootiliselt moodustunud polüpeptiidid. (Abiootilises sünteesis moodustunud polüpeptiid. Näiteks savi pinnal võivad tekkida.) Prebiootilisteks aminohapeteks loetakse: alaniin, aspartaat, glutamaat, glütsiin, isoleutsiin, leutsiin, proliin, seriin, treoniin ja valiin Tahke pinna (näiteks savi) tähtsus abiootilises sünteesis Savi, isegi külm savi, on eriti hea pind polümeeride tekkeks. Savi adsorbeerib enda pinnale aminohappeid ja teisi orgaanilisi monomeere. (Tahke pind oli abiootilises sünteesis tähtis, sest sellele sattunud monomeeridest aurustus vesi ning need absorbeerusid pinnale, moodustades polüpeptiide.) Ürgrakk
on minimaalne netolaeng . Valgumolekuli seisund, mille juures molekuli summaarne laeng on 0 · Peptiidside: O=C=N-H. Peptiidside tekib amiidsideme abil, ühest aminohappest võtab osa karboksüülrühm, teisest aminohappest aminorühm. · Lihtvalkude põhistruktuurid:globulaarsed ja fibrillaarsed · Aluselised ah-ed : histidiin, lüsiin; arginiin; happelised: aspartaat, glütamaat; aromaatsed: fenüülalaniin; glütsiin, türosiin; hüdrofiilsed: Cys, Ser, Thr, Tyr, Asn, Gln, Asp, glu, Lys, Arg, His; hüdrofoobsed: gly, Ala; Val, Leu, Ile; hüdroksüül: ser, Thr; tiool: cys, Met SÜSIVESIKUD: Molischi test: kvalitatiivse analüüsi põhitest. Süsivesikute olemasolul tekib nende segus -naftooliga , konts väävelhappe lisamisel , happe ja uuritava lahuse piirpinnale purpurne vahekiht. Osasoonide saamine: Osasoonideks nim redutseeriva e taandava suhkru
Tavatingimustes stabiilne, mitteensümaatiliselt hüdrolüüsub vaid tugevate hapete või alustega kuumutamisel Molekulid võtavad mitmeid sobivaid konformatsioone (vajalikud füsioloogiliste funktsioonide täitmiseks) Proteinogeensed aminohapped: o Neutraalsed: ALA – alaniin MET – metioniin PHE – fenüülalaniin GLY – glütsiin LEU – leutsiin GLN – glutamiin ILE – isoleutsiin CYS – tsüsteiin VAL – valiin THR – treoniin ASN – asparagiin TRP – trüptofaan PRO – proliin TYR – türosiin SER – seriin o Happelised:
Kiudained 2,60 g Tärklis 5,38 g Aminohapped Väärtus Aminohape 100 g kohta Glutamiinhape 152 mg Aspartaamhape 124 mg Histidiin 77 mg Leutsiin 68 mg Lüsiin 50 mg Fenüülalaniin 49 mg Arginiin 49 mg Valiin 47 mg Alaniin 40 mg Seriin 40 mg Glütsiin 38 mg Treoniin 28 mg Isoleutsiin 28 mg Proliin 28 mg Toiteelemendid Väärtus Toiteelement 100 g kohta Kaalium (K) 358,00 mg Magneesium (Mg) 27,00 mg Fosfor (P) 22,00 mg Kaltsium (Ca) 5,00 mg Naatrium (Na) 1,00 mg Mangaan (Mn) 0,27 mg Raud (Fe) 0,26 mg Tsink (Zn) 0,15 mg Vask (Cu) 0,08 mg
mittevalgulisest osast. Valgud koosnevad aminohapetest. Aminohapped jagunevad Asendatavateks organism on võimeline neid ise sünteesima. Asendamatuteks peavad sattuma organismi koos toiduga. (Valiin, leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, trüptofaan, fenüülalaniin, metioniin, treoniin, histidiin) Valgud 5 Täpsemalt võib aminohapped jagada: Asendatavad alaniin, glutamiin, proliin, seriin, aspargiinhape, glutamiinhape, glütsiin. Neid suudab organism sünteesida ka teistest ainetest. Asendamatud neid peab organism saama toiduga. Kui puudub kasvõi üks asendamatu aminohape, katkeb valgu biosüntees. Osaliselt asendatavad on täiskasvanute organismis arginiin ja histidiin. Neid kahte saab organism sünteesida, kuid sünteesikiirus ei ole küllaldane, et tagada normaalne valgusüntees. Tinglikult asendatavad nendeks on tsüsteiin ja türosiin, mida
Peptiidides esinevad minoorsed haped või aproteinogeensed. 2. Biofunktsioonid antioksüdantsus pole toime suur, OH- radikaali püüdja puhverdusvõime eemaldavad laktaati, et atsidoosi ei tekeks kelateeriv toime antiglükosüülimine glõkoosi lisamine valgule, halb kui aktiivsele valgule glükoosi lisamisel muudetakse tema konformatsiooni ja funtsioon jääb täitmata (diabeet) 3. Glutatioon glutamaat-tsüsteiin-glütsiin · sisaldab inimkeha keskset aminohapet (glutamaat ehk glutamiinhape, Glu) · ebatavaline -peptiidside (isopeptiidside) · reaktiivne tioolrühm (-SH) väävliaatomi elektronstruktuur on reaktiivsuse aluseks (redoksreaktisoon jt) Glutatiooni biofunktsioonid · antioksüdant · stabiliseerib erütrotsüütide membraane
Lipiidide biofunktsioonid- Termoregulatsioon, energeetiline, mehhaaniline kaitse, lahusti, struktuurne, transrport 4. Aminohapete ja peptiidide biokeemia. Aminohapete koostis, ehitus (aminorühm ja karboksüülrühm) ja nimetused (et on kolmetähelised). Aminohapete liigitus (proteinogeenne, aproteinogeenne). Proteinogeensed aminohapped: kodeeritavad aminohapped (20) nende jaoks on inimese geneetilises koodis vähemalt 1 koodon (Gly-glütsiin, Tyr-türosiin), asendamatud aminohapped- ei esine inimorganismis, peame saama toiduga (Val- valiin, Leu-leutsiin), derivaatsed proteinogeensed aminohapped. o Tekivad põhiaminohapete translatsioonijärgsel ensümaatilises modifitseerimisel o Lisab valkudele uusi omadusi Aproteinogeensed aminohapped (et on olemas).
Postsünapsi membraanil on transmitteriga reageerivad retseptorid. Rakumembraani pidi leviva potentsiaali toimel vabaneb presünapsi põiekestest transmitter, tungib sünapsipilusse ja kutsub sõltuvalt sünapsi liigist esile postsünapsimembraani potentsiaali muutuse. Neurotransmitterid *Atsetüülkoliin *Monoamiinid: noadrenaliin, dopamiin, serotoniin, melatoniin *Aminohapped: glutamaat,GABA, glütsiin *Puriinid: adenosiin,ATP,GTP *Ca 50 peptiidi *CO ja NO *enamlevinud erutussünapsite mediaator inimese ajus on glutamaat ja pidurdussünapside mediaator on GABA. Atsetüülkoliin – motoorsete neuromuskulaarsete sünapsite ja perifeerse NS sünapsite mediaatoraine. Kuraare seondub konkurentselt Ach retseptoriga blokeerides sünapsid. Seetõttu kasutatakse kuraaret ja tema derivaate anesteesias müorelaktandina.
Ammooniumvesinikglutamaat E 624 Magneesiumglutamaat E 625 Guanüülhape E 626 Dinaatrium-5'-guanülaat E 627 Dikaalium-5'-guanülaat E 628 Kaltsium-5'-guanülaat E 629 Inosiinhape E 630 Dinaatrium-5'-inosinaat E 631 Dikaalium-5'-inosinaat E 632 Kaltsium-5'-inosinaat E 633 Kaltsium-5'-ribonukleotiidid E 634 Dinaatrium-5'-ribonukleotiidid E 635 Glütsiin ja tema naatriumisool E 640 Tsinkatsetaat E 650 Dimetüülpolüsiloksaan E 900 Meevaha E 901 Candelilla vaha E 902 Karnaubavaha E 903 Sellak E 904 Mikrokristalne vaha E 905 Hüdrogeenitud polü-1-detseen E 907 Montaanhappe estrid E 912 Oksüdeeritud polüetüleenvaha E 914
Valkude koostises on 20 üldlevinumat aminohapet, mida nim. ka proteogeenseteks aminohapeteks. Lisaks neile on mõnedes valkudes ka nn ebaharilikke aminohappeid, mis on üldjuhul levinud aminohapete derivaadid. Tuntud on ka aminohapped, mida valkude koostises pole, kuid mis täidavad siiski olulisi funktsioone (-alaniin). Proteogeensed aminohapped jaotatakse struktuuri ja polaarsuse järgi: · Polaarsete mitteionogeensete radikaalidega: Gly(Glütsiin), Ser(Seriin), Asn(Asparagiin), Gln(Glutamiin), Thr(Treoniin), Cys(Tsüsteiin), Tyr(Türosiin) · Ionogeensete radikaalidega aluselised: Arg(Arginiin), Lys(Lüsiin), His(Histidiin) · Apolaarsete radikaalidega: Ala(Alaniin), Val(Valiin), Leu(eutsiin), Ile(Isoleutsiin), Met(Metioniin), Phe(Fenüülalaniin), Trp(Trüptofaan), Pro(Proiin) · Ionogeensete radikaalidega happelised: Asp(Asparagiinhape), Glu(Glutamiinhape)
moodustumisele. Praktiliselt kõik α-aminohapetega toimuvad reaktsioonid kasutavad püridoksaalfosfaati. Schiffi aluste moodustamisega kulgevad muudatused α-süsiniku juures võivad kulgeda ükskõik millise selle süsiniku asendaja osalusega. Püridoksaalfosfaadi roll on nii α-süsiniku juures toimuva keemia muutmises kui ka aminorühma ajutises sidumises. Seriini hüdroksümetüültransferaas katalüüsib reaktsiooni, mille tulemusena tekib seriinist glütsiin ja formaldehüüd seotakse metüleenina tetrahüdrofolaadi koosseisu. Nii aminotransferaas kui seriini hüdroksümetüültransferaas on sarnase ruumilise struktuuriga, ehkki ei valkude primaarjärjestus aga ka katalüüsitavad reaktsioonid pole sarnased. Seriini hüdroksümetüültransferaas poolt katalüüsitav reaktsioon algab seriini sidumisega ensüümi poolt ja Schiffi aluse moodustamisega analoogiliselt eelnenud reaktsiooniga
Kodeeritud tähendab seda, et igaühele vastab geneetilises koodis teatav sümbol ehk nendes salvestatakse geneetiline informatsioon. Geneetilist informatsiooni kantakse edasi ensüümide kaudu. (Tasku Tark kodulehekülg; 28.04.16) Aminohapped on karboksüülhapped, mis sisaldavad lisaks karboksüülrühmale ka amino rühma –NH 2. Kodeeritud aminohapeteks nimetatakse neid aminohappeid, millest koosnevad peaaegu kõik valgud.. Kokku on neid 20, mille hulka kuuluvad, näiteks glütsiin, alaniin, proliin jne. Kodeeritud aminohapped jagunevad omakorda asenamatuteks ja asendatavateks. Inimene hangib asendamatud aminohapped läbi toidu, et hoida kokku energiavarusid. Neid on kaheksa ja nad on kättesaadavad läbi loomse toidu. Asendatavad aminohapped suudab inimene ise sünteesida. (Ibid.; 28.04.16) Peptiidid on bioloogiliselt olulised amiidid või polüamiidid, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemega. Enamasti on need α-aminohapped
võimalik hapnik üle anda. (Kooperatiivne seostumine võimaldab O2 efektiivselt hemoglobiinile nii peale kui maha ,,laadida".) 87. Milline toodud kõveratest vastab allosteerilise ensüümi kineetikale ja milline Michaelis- Menteni võrrandiga kooskõlas olevale ensüümi kineetikale? Mittekooperatiivse ensüümi kineetika on kooskõlas Michaelis-Menteni võrrandiga. 88. Millise aminohappejäägi kaudu toimub valkude fosforüleerimine? (erinevad aminohapped) a) Glütsiin b) Asparagiin c) Trüptofaan d) Seriin e) Isoleutsiin seriini-, treoniini- või türosiinijäägi 89. Millist reaktsiooni katalüüsivad proteiini kinaasid? V: Kofaktorina reguleerib proteiini kinaas vit C aktiivsust. 90. Milline ühend leiab reeglina kasutust fosfaatgrupi doonorina valkude fosforüleerimisel? V: ATP 91. Millisel membraanide omadusel põhineb regulatsioon kompartmentalisatsiooni kaudu? a) asümmeetria b) perifeersete valkude suhteline hulk c) selektiivne läbilaskvus 92
Kreatiin on tänapäeva üks populaarsemaid sportlaste poolt kasutatavaid taastumisvahendeid. Samas on kreatiin üks väheseid sporditoidulisandeid, mille positiivset mõju töövõime kasvule on täheldatud ka teadusuuringutes. Kreatiini kasutasid juba 60 -ndatel aastatel idabloki sportlased, läände jõudis 80 -ndate lõpus. Ametlikult tuli kreatiin sporditoidulisandite turule 1994a. Esinemine Kreatiini esineb organismis maksas, neerudes ja pankreases, teda sünteesitakse aminohapetest glütsiin, metioniin ja arginiin. Skeletilihases kreatiini ei sünteesita. Koguhulk organismis on 120g, sellest 95% on skeletilihastes, eriti kiiretes lihaskiududes Päevane vajadus on ca 2g, sellest 1g saab segatoiduga ja 1g sünteesitakse organismis. Füüsilise ja vaimse koormuse korral on kreatiini vajadus suurem, umbes 3-6g. Toidus on peamiselt lihas (punane liha) ja kalas. Mida suurem on kreatiini sisaldus eksogeenselt, seda vähem seda sünteesitakse organismis
4 44. Kirjeldage -aminohapete struktuuri. Aminohapped on mitmefunktsioonilised orgaanilised ained: nad sisaldavad nii aminorühma kui karboksüülrühma. Aminohape sisaldab samas molekulis nii aluselist (-NH2) kui ka happelist (-COOH) rühma ja võib seega vastavalt olukorrale käituda happe või alusena. Lihtsaim näide aminohappest on glütsiin. H2NCH2COOH. Vesilahuses esinevad aminohapped sageli tsvitterioonina. 45. Selgitage -aminohapete amfoteersust. erinevad vaid R osas? 46. Kirjeldage valkude moodustumist ja eristage nende primaarset, sekundaarset, tertsiaarset ja kvaternaarset struktuuri. Mis vahe on lihtvalgul ja liivalgul? Aminohapped on omavahel seotud peptiidsideme kaudu. Kahest või enamast aminohappest moodustunud kondensatiooniprodukti nim peptiidiks, kuna ta sisaldab peptiidsidet CO-NH-
c) allosteerilise aktivaatori juuresolekul 86. Milleks on vajalik O2 kooperatiivne seostumine hemoglobiinile? O2 kooperatiivne seostumine hemoglobiinile on vajalik, sest siis on võimalik hapnik üle anda. 87. Milline toodud kõveratest vastab allosteerilise ensüümi kineetikale ja milline Michaelis-Menteni võrrandiga kooskõlas olevale ensüümi kineetikale? 88. Millise aminohappejäägi kaudu toimub valkude fosforüleerimine? (erinevad aminohapped) a) Glütsiin b) Asparagiin c) Trüptofaan d) Seriin e) Isoleutsiin Valkude fosforüleerimine toimub Seriini kaudu. 89. Millist reaktsiooni katalüüsivad proteiini kinaasid? Kinaasid katalüüsivad vitamiin C aktiivsust. 90. Milline ühend leiab reeglina kasutust fosfaatgrupi doonorina valkude fosforüleerimisel? Fosfaatgrupi doonorina leiab kasutust ATP valkude fosforüleerimisel. 91. Millisel membraanide omadusel põhineb regulatsioon kompartmentalisatsiooni kaudu?
- Neurotransmitterid kui telefoniliinid, kiire mõu; toodetakse närvikoes - Hormoonid kui raadiosignaal – aeglased efektid ja toodetakse mujal kui närvikoes Hormoonidega seotud: käbikeha, kilpnääre, hüpotaalamuse, ajuripats, tüümus, neerupealised, pankreas, neerud, munandid Olulisemate neurotransmitterite, nagu dopamiin, noradrenaliin, adrenaliin, serotoniin, atsetüülkoliin, histamiin, glutamaat, GABA ja glütsiin peamised funktsioonid - Dopamiin – emotsioonid, motivatsioon, motoorika - Noradrenaliin – aktiivsuse ja erksuse regulatsioon, õppimine, mälu - Adrenaliin – aktiivsus ja erksus - Serotoniin – meeleolu, aktiivsus, uni - Histamiin – erutust suurendav (ärkvelolek), vastus allergeenile või vigastusele - Atsetüülkoliin – lihaste töö, närvisüsteem - Glutamaat – peamine erutust suurendav +
rasvhapped alla 10 C-aatomiga - saavad imenduda vabalt. 2. Veeslahustumatud komponendid monoglütseriidid, kolesterool, vabad rasvhapped üle 10 C-aatomiga - vajavad imendumiseks sapphappeid. 4. Aminohapete, peptiidide ja valkude biokeemia. Aminohapped sisaldavad amino- (NH2) ja karboksüülrühma (-COOH), reageerivad nii hapete kui alustega. Jagunevad: Proteinogeenseteks - eluks vajalikud 20 aminohapet, millest on ehitatud valgud. Nt: alaniin, glütsiin. Aproteinogeenseteks Lisaks jagunevad veel: Asendatavateks - sisaldumine toidus pole oluline, sest neid võib organism ise sünteesida. Asendamatuteks - inimorganism peab saama toiduga, aminohapped, mida inimese organism ise kas üldse ei tooda või toodab vähesel määral, nii et nende omastamine toidust on möödapääsmatult vajalik. Nt lüsiin, leutsiin. Peptiidside - tekib aminohapete vahel, moodustuvad peptiidid ja valgud ning
(kolm aminohapet 20 hulgast) Valiin Türosiin beeta-alaniin 24. Joonistage -aminohappe üldine struktuur. 25. Milline on nimetatud aminohapete kõrvalahela laeng pH 7 juures? (kolm aminohapet 20 hulgast) a) asparagiinhape negatiivse laenguga( veel on negatiivse laenguga glutamiinhape) b) alaniin 0 c) arginiin positiivne laeng 26. Nimetage kuus hüdrofoobse kõrvalahelaga aminohapet Glütsiin, alaniin, valiin, leutsiin, isoleutsiin ja proliin 27. Nimetage kuus hüdrofiilse kõrvalahelaga aminohapet? Asparagiin, glutamiin, histidiin, lüsiin, arginiin, (seriin) 28. Millised toodud aminohapetest on happelise kõrvalahelaga? Happelise kõrvalahelaga on vaid asparagiin ja glutamiin 29. Millised toodud aminohapetest on aluselise kõrvalahelaga? Histidiin,lüsiin ja arginiin 30. Milliste aminohappejääkide kaudu toimub valkudes disulfiidsildade moodustumine? Tsüsteiini jäägid
3.KREATIIN Tänapäeval on üheks populaarseimaks taastumisvahendiks kreatiin, mida väga paljud sportlased kasutavad ja mille positiivset mõju töövõime kasvule on täheldatud ka teadusuuringutes. Kreatiini kasutasid juba 60ndatel aastatel idabloki sportlased, läände jõudis 80ndate lõpus. 1994. aastal tuli kreatiin ametlikult sporditoidulisandite turule. (pumpiniron 2003) Kreatiini esineb organismis neerudes, maksas ja pankreases, teda sünteesitakse aminohapetest nimetusega glütsiin, metioniin ja arginiin. Skeletilihases kreatiini ei sünteesita. Koguhulk organismis on 120g, sellest 95% on skeletilihastes, eriti kiiretes lihaskiududes päevane vajadus on ca 2g, sellest 1g saab segatoiduga ja 1g sünteesitakse organismis. Füüsilise ja vaimse koormuse korral on kreatiinivajadus suurem, umbes 3- 6g. Toidus esineb peamiselt lihas (punane liha) ja kalas. Mida suurem on kreatiini sisaldus eksogeenselt, seda vähem seda sünteesitakse organismis. Taimetoitlased saavad
Kaltsium5'guanülaat E 629 lõhna ja maitsetugevdaja Inosiinhape E 630 lõhna ja maitsetugevdaja Dinaatrium5'inosinaat E 631 lõhna ja maitsetugevdaja Dikaalium5'inosinaat E 632 lõhna ja maitsetugevdaja Kaltsium5'inosinaat E 633 lõhna ja maitsetugevdaja Kaltsium5'ribonukleotiidid E 634 lõhna ja maitsetugevdaja Dinaatrium5'ribonukleotiidid E 635 lõhna ja maitsetugevdaja Glütsiin ja tema naatriumisool E 640 lõhna ja maitsetugevdaja Tsinkatsetaat E 650 lõhna ja maitsetugevdaja Dimetüülpolüsiloksaan E 900 vahutamisvastane aine, emulgaator, paakumisvastane aine Meevaha E 901 Glaseeraine Candelilla vaha E 902 Glaseeraine Karnaubavaha E 903 Glaseeraine
aminohappest suudab Leutsiin Arginiin* inimene ise sünteesida Lüsiin Metioniin Aspartaat Tsüsteiin* 11 Fenüülalaniin Glutamaat Treoniin Glutamiin* Neid nimetatakse Trüptofaan Glütsiin* asendatavateks Valiin Proliin* Histidiin* Seriin* 9 aminohapet peab Türosiin* Asparagiin* seega saama toiduga Selenotsüsteiin** Pürrolüsiin** need on asendamatud (*) Asendamatud vaid mõningatel juhtudel (**) Mittepõhilised aminohapped Valguallika kvaliteedist
hape. Tuntumad karboksüülhapped on metaanhape (sipelghape) ja etaanhape (äädikhape). Amiinid on orgaanilised ühendid, mis on saadud ammoniaagi (NH3) molekulis ühe või mitme vesiniku asendamisel süsivesinikrühmaga. Primaarsetes amiinides on aminorühm -NH2. Aminohapped on mitmefunktsioonilised orgaanilised ained: nad sisaldavad nii aminorühma kui karboksüülrühma. Lihtsaim näide aminohappest on glütsiin: 26. Kirjeldage peamisi seaduspärasusi süsivesinike halogeenderivaatide füüsikalistes omadustes. !! 27. Süsivesinike halogeenderivaatide keemilised omadused. Ennustage nukleofiilse asendusreaktsiooni saadusi. Selgitage nukleofiilse asendusreaktsiooni mehhanismi. Nad on laialt kasutatavad, samas paljud neist on väga mürgised (mitmed pestitsiidid) ja/või keskkonnaohtlikud (CFC). Süsivesinike halogeenderivaadid on vähepolaarsed: ei lahustu vees, küll aga rasvades.
järgi valkude koosseisu. Klassifitseerimise aluseks võivad olla ka kõrvalahelda omadused: - Suurus (suured ja väikesed) - Polaarsus (apolaarsed ja polaarsed neutraalsed) - Hüdrofoobsus (hüdrofoobsed ja fiilsed) - Happelisus (happelised ja aluselised) LIISI KINK 10 BIOKEEMIA test I NIMETUS SÜMBOL TÄHIS RADIKAAL -R 1 Glütsiin Gly G H- 2 Alaniin Ala A CH3- 3 Valiin Val V (CH3)2-CH- 4 Leutsiin Leu L (CH3)2-CH-CH2- CH3-CH2-CH- 5 Isoleutsiin Ile I CH3 6 Seriin Ser S HO-CH2- CH3-CH- 7 Treoniin Thr T
science360.gov/obj/video/823dece7-396a-4c18-9d6 Millised võisid olla esimesed valgud? Prebiootilised aminohapeteks (need, mis võisid moodustuda abiootilise sünteesiga) loetakse järgmiseid: alaniin, aspartaat, glutamaat, glütsiin, isoleutsiin, leutsiin, proliin, seriin, treoniin ja valiin. Joonisel valge kasti sees. Neid on kokku 10. NB! Nende hulgas pole näiteks aromaatseid aminohappeid ja
Seega sobib ainult U. RF1. Pos2. Pürimidiinid (C,U) ei anna hüdrofoobseid interaktsioone U1 ja Glu119/Pro184-ga Jäävad puriinid A ja G. Aga G ei annaks vajaliku H-sidet RF1 jäägiga T186. Seega sobib ainult A. RF2. Pürimidiinid ei annaa vesinuk sidemeid. Seega Avõi U. RF1pos3 Avõi U, RF2- C ja U ei anna hüdroboobseid sidemed. Peptidüül-tRNA estersideme hüdrolüüsiks vajalik GGQ (glütsiin, glütsiin, glutamiin) motiiv RF1/2 domeenis 3. Hüdrolüüs : ester + H2O. Seondumistasku H2O molekulile ▫ Q240 (RF) ▫ C2063 (23S rRNA) ▫ A2451 (23S rRNA) ▫ A76 2’-OH (pept-tRNA) GGQ stabiliseerib vaheoleku. Mis on ”tripeptiidne antikoodon” RF1 on neli domeeni: Domäänis 2 on tripeptiidne antikoodon, mis tunneb ära terminatsioonikoodoni A-saidis NB! Vaadake loengu “Terminatsioon ja retsükleerumine” slaidi 23
Vesi kolvis muutus algul kollakaks, hiljem pruuniks. Proovides määrati moodustunud ained paberkromatograafiaga. Enim moodustus kõige lihtsamat aminohapet glütsiini. Tingimused ürgsel maal: väga vähe hapnikku; redutseerivad tingimused; CH4 , CO2 , N2 , NH3, jäljed CO ja H2-st; kõrge temperatuur; valgus, vulkaaniline tegevus, meteoriitede rünnakud ja Uvkiirgus olid palju suuremad kui praegu Katses sünteesitud produktid: alaniin, glütsiin, aspartaad ja aminobutüraat. Proteinoidid abiootiliselt moodustunud polüpeptiidid Prebiootilised aminohapped need, mis võisid moodustuda abiootilise sünteesiga. Alaniin, aspartaat, glutamaat, glütsiin, isoleutsiin, leutsiin, proliin, seriin, treoniin, valiin. Kokku 10. Nende hulgas pole nt aromaatseid ja aluselisi aminohappeid. Tahke pinna (nt savi) tähtsus abiootilises sünteesis
3. Proteinoidid. Sidney Foxi abiootiliselt valmistatud polüpeptiidid. Laboris tilgutatakse monomeeride lahus kuumale liivale, savile või kivile vesi aurustus ja monomeerid absorbeerusid pinnale. Pinnal olevad metallid (raud, tsink) toimivad katalüsaatoritena dehüdratsioonil. 4. Prebiootilised aminohapped. Prebiootilised aminohapeteks (need, mis võisid moodustuda abiootilise sünteesiga) loetakse järgmiseid: alaniin, aspartaat, glutamaat, glütsiin, isoleutsiin, leutsiin, proliin, seriin, treoniin ja valiin. Prebiootilistest aminohapetest sünteesitud valk sisaldas pinnal happelisi aminohappeid ja tema struktuuri säilumiseks oli vaja soolast keskkonda. Püstitati hüpotees, et esimesed elusorganismid võisid kasutada sedatüüpi valke oma elutegevuses ja elu võis tekkida soolases vees. 5. RNA ahelate abiootiline süntees a) Abiootiliselt moodustunud ribonukleotiidid polümeriseerusid lühikesteks ahelateks . See võis
annaabi.ee 
