Embrüogenees ja lootevälised elundid ning lootekestad
nimetatakse mooluraks. Moolura liigub emaka suunas ning emakale liginedes muutub
moorula seest õõnsaks, moodustades põisloote. Põisloode koosneb blastotsöölist, trofoblastist
ja embrüoplastist millest hiljem arenebki loode.
Blastotsüstile järgnevat perioodi nimetatakse gastrulatsiooniks. Gastrulatsiooni vältel
paigutuvad elundite algmed oma kohtadele ja toimub tüvirakkude programmeerimine.
Gastrulatsioonile järgevad gisto ja organogenees, kus toimub kudede, kehaosade, organite ja
organsüsteemide moodustumine.
Lootekestad on ajutised organid, mis tagavad loote normaalse arengu. Eristatakse kolme tüüpi
kesti : vesikest, kõldkest ja kusekott.
Lootevälisteks elunditeks võib veel lugeda platsentat ja nabavääti. Platsenta kaudu lähevad
hapnik ja toitained emaka verest loote omasse, loote jääkained aga vastassuunas.
Nabaväät on loodet platsentaga ühendatav nöörjas koeväät.
Lõigustumine
annaabi.ee 
