Rahvatarkused
1.Kuude rahvapärased nimetused.
Jaanuar- näärikuu, talvistekuu või südakuu
Veebruar- küünlakuu, vastlakuu või pudrukuu
Märts- paastukuu või linnukuu
Aprill- puhkekuu, lihavõttekuu või jürikuu
Mai- lehekuu, laulukuu või külvikuu
Juuni- piimakuu, pärnakuu või jaanikuu
Juuli- heinakuu, jaagupikuu või niidukuu
August- viljakuu, pärtlikuu või rukkikuu
September- sügiskuu, mihklikuu, kaalukuu või jahikuu
Oktoober- viinakuu, kosjakuu või sügiskuu
November- mardikuu, lumekuu või kadrikuu
Detsember-jõulukuu, talvistepühakuu või talvekuu
2. Lause tähendused.
Mihkel vihkab suve ja meelitab talve (Põlva)
Suvi sai läbi ning peab hakkama valmistuma talveks. (Mihkli päev 29.september)
Mida külmem talv, seda magusam mahl. (Kolga-Jaani)
Ongi sõnaotseses mõttes nii. Vähese külmaga talve järel on kevadine kasemahl vesine ja vähe
magus. (Mida külmem talv, seda magusam mahl ja mida külmem kevad, seda kauemaks mahla
jätkub.)
annaabi.ee 
