Kreeka erinevad ajastud antiikajal
Kolooniatest said rahvarohked ja rikkad
linnad. �htekuuluvustunne: austati �htseid jumalaid ja k�neldi samasid murdeid.
Kreeklased nimetasid end helleniteks, k�iki teisi rahvaid aga barbariteks. Vanimad
t�endid Kreeka t�hestiku e. alfabeedi kohta, mis kujunes foiniikia t�hestiku
p�hjal. T�hestik koosnes 24 t�hem�rgist.
Enamik rahvast teenis elatist p�lluharimisega. Suuremates linnades olid �lekaalus
k�sit��lised. Akropol e. m�gilinn. Koosoleku- ja turuplats e. agoraa.
Kreeka �hiskonna �lemkihi moodustasid suurmaaomanikud e. aristokraadid. Nende p�lde
harisid orjad ja s�ltlased. Aristokraadid harisid ennast. Aristokraatia seas
kujunesid v�lja s�pruskonnad. Neid hoidsid koos �hised pidus��gid e. s�mpoosionid.
S�gavalt oli juurdunud konkurentsivaim.
Kreeka �hiskond oli orjanduslik. Orjat��d kasutati palju. Enamasti j�eti orjadele
k�ige raskemad ja ebameeldivamad t��d.
annaabi.ee 
