Sõprus on lihtne, aga hädavajalik tunne
Sõber on keegi kes on kaitsja või kasulik inimene kellelt on midagi saada,
ning teiselt poolt müüb talle oma truuduse teenete vastu niikaua kui neid
teeneid jätkub. Kui inimesed suhtlevad ainult selle pärast, et teeneid
vahetada on paratamatu, et sõprussuhe ei kesta kaua. Itaalias on
siiamaani väga tähtis ja populaarne teenete eest sõprade leidmine ja
saamine. Mõnedes Aasia riikides müüakse sõprust.
Esimene sõprus, mis ajaloos teada, on babüloonlaste Gildanesi ja Enkidu
vahel, aastatest 2000 eKr. See sõprus ei kestnud kaua, kuna oli tegemist
väga erinevate inimestega. Antiikaja roomlased kutsusid ilma häbi
tundmata kõiki kes on neile kasulik oma sõpradeks. Samamoodi ilma
häbita liigitasid oma sõpru kolme liiki: inimesed, keda lastakse oma õuele,
inimesed, keda lasti oma majja, inimesed, kelle eest hoolitsevad teenrid.
Varasematel aegadel mõnedel polnud mingisugust teist variantigi kui mitte
sõbraks saada