Müügihind Müügihind = omahind + juurdehindlus + käibemaks Toiduportsjonihind finantseerimis kulud roa valmistamisel tekkinud kulud käibemaks soovitud kasumi püsikulud osa amortiatsiooni eraldised Müügihind peab katma: · käibemaks · püsikulud · soovitud kasumi osa · roa valmistamisel tekkinud kulud · finantseermis kulud Muutuvad kulud: Tooraine maksumus, valmistamisega seotud kulud, palgakulu. Püsikulud on need mida peab maksma ka siis kui tootmist ei toimu: rendikulu, küttekulud, telefoni maksud. Finantseermis kulud: On ettevõtte laenud. Amortiatsiooni eraldised: Need jäävad ettevõtte jaoks ja nende arvelt tehakse uusi inversteeringuid.
r. toodete/teenusetega ning õigete käibemaksumääradega! Näide jaan.2013 veebr.2013 märts.2013 apr.2013 mai.2013 juuni.2013 juuli.2013 aug.2013 toodetav kogus kokku 2 trepid sh ekspordiks %-des 50% keskm.ühiku müügihind KM-ta 12 000 1 Siseriikliku käibe materjali/kauba puhul rakenduv KM keskmine laovaru määr vajadus % materjali/kauba kulu ühikule 8 000 20% 10% Kokku toote nr. 1 käive 24 000 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00
Moorapeade arv väheneb iga päev 11 võrra (mitte negatiivseks!) Kasutada eeskirja =if(D8-11>=0;D8-11;0) funktsioon IF Meekoogi arv suureneb nelja võrra päevas D8-11 5 Lisada veerg Nädalakogus 6 Lisada rida Kokku 7 Leida summad ridades ja veergudes (Üks märkimine ja üks klõps nupul Autosum!!) 8 Koostada samale lehele teine tabel . Toode Omahind Müügihind Kogus Kassa Tulu 9 Kopeerida eelmisest tabelist veerud Toode ja Hind (=Omahind) 10 Kopeerida nädalakogus kasutades korralduse Paste asemel Paste Special... ja märkida Values 11 Teised veerud täita eeskirju kasutades Müügihind=Omahind*1,15 Kassa=Müügihind*Kogus Tulu=Kassa - (Omahind*Kogus) 12 Leida kogu toodangu summaarne Kassa ja Tulu 13 Korrastada esimene tabel: joonida tabel kogused esitada täisarvuna
ainult osaliselt ja ajutiselt tootlikkust. Palgatõus ohustab ka konkurentsivõimet ning samuti hinnatõusu ja väliskaubanduse puudujäägi kaasnedes ka majanduse tasakaalu (5). Palgatõusu negatiivset poolt on tõdenud ka rahandusministeerium. Et kompenseerida palgakulude suhteliselt kiiremat kasvu, peavad ettevõtted tõstma toodangu müügihinda,. Teise võimalusena väheneb ettevõtete kasum, mis pärsib hilisemat investeerimisaktiivsust. Nii pea, kui toodangu müügihind tõuseb, langeb ju ka nõudlus (6). Kuna inimene on loomult üsna ahne, nõuab ta mõne aja pärast uut palgatõusu. Liiga suur raha liikumine turul ei tule aga majandusele kasuks. Seetõttu tuleks leida uusi tegureid, mis motiveeriksid töötajaid ning tõstaks selle tulemusel tootlikkust. Seda võib teha mõnede teiste hüvede pakkumisega, mis samal ajal seob töötajat ja töökohta. Selleks võivad olla mitmed soodustused ja eelised paljude teiste seas.
r. toodete/teenusetega ning õigete käibemaksumääradega! Näide Jan/2016 Feb/2016 Mar/2016 Apr/2016 May/2016 Jun/2016 Jul/2016 Aug/2016 toodetav kogus kokku 2 trepid sh ekspordiks %-des 50% keskm.ühiku müügihind KM-ta 12,000 1 materjali/kauba Siseriikliku käibe puhul keskmine laovaru rakenduv KM määr vajadus % materjali/kauba kulu ühikule 8,000 20% 10% Kokku toote nr. 1 käive 24,000 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00
1) kehtestada alkohoolse joogi jaemüügil lisaks käesoleva seaduse §-des 40 ja 41 nimetatule sortimenti, müügikohti ja müügivormi puudutavad kitsendused. 2) [kehtetu - RT I 2008, 30, 190 - jõust. 14.07.2008] (2) Valla- või linnavalitsus võib alkohoolse joogi jaemüügi kohta märke tegemisel kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu alusel tingimusi alkohoolse joogi jaemüügile. [RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004] § 43. Alkohoolse joogi müügihind (1) Alkohoolse joogi müügihind peab olema alkohoolse joogi jaemüügil avaldatud. (2) Alkohoolse joogi müügihinda ei ole lubatud avaldada selliselt, et tarbijale on samaaegselt nähtavad alkohoolse joogi algne ja uus müügihind. (3) Koos alkohoolse joogi müügihinnaga peab olema avaldatud: 1) alkohoolse joogi liik ja nimi; 2) [kehtetu - RT I 2004, 45, 317 - jõust. 27.05.2004] 3) avaldatud müügihinnale vastav alkohoolse joogi kogus alkohoolse joogi jaemüügil
katteks Vahekokkuvõte (tootmiskulud 2+15+3=20,0 5+10+7,5=22,5 20+5+30=55,00 kokku) Admin+müük+jaotuse arvel 20x0,1=2,00 22,5x0,1=2,25 55x0,1=5,50 Kulud kokku 20+2=22,00 22,5+2,25=24,75 55+5,5=60,50 10% marginaal (m) 22x0,1=2,20 24,75x0,1=2,48 60,5x0,1=6,05 Müügihind 22+2,2=24,20 24,75+2,48=27,23 60,5+6,05=66,55 Teine valem (üldkulude katteks 100% otsestele materjalikuludele) Kõigi üldkulude katteks 15,00 10,00 5,00 Kulud kokku 2+15+15=32,00 5+10+10=25,00 20+5+5=30,00 10% marginaal (m) 32x0,1=3,20 25x0,1=2,50 30x0,1=3,00
Iseseisev töö 1. Päevasärkide valmistaja on kindlaks teinud, et summaarne püsikulu on 39 000 eurot ja ühe särgi valmistamise muutuvkulu 10 eurot. Kui suur on q särgi valmistamise kogukulu? Milline on kogutulufunktsioon, kui ühe päevasärgi müügihind on 40 eurot? Leida kasumilävi. Kogukulu: C(q) = C0 + a ⋅ q (Tootmise kogukulu=kulufunktsioon) a = 10 C0=39 000 C(q)=10q+39000 Kasumiunktsioon(kogu tulufunktsioon) S(q) = R(q)−C(q) R(q)=40q S(q)=R(q)-C(q)=40q-(10q+39000)=30q-39000 Kasumilävi 40q-10q=39000 => 30q=39000 => q=1300 2. Kulud ruumide rendile ja kontoritöötajate töötasule on kuus 5500 eurot. Ühe toote tootmiskulud on 40 eurot. Leida a) firma kogukulufunktsioon C(q) = C0 + a ⋅ q => a = 40 ( muutuvkulu) C0= 5500
esimeses filiaalis müüdi 200+200*0,12=224 jalgratast ja teises filiaalis 160+160*0,1=176 jalgratast Vastus: teisel kuul müüdi esimeses filiaalis 224 ja teises 176 jalgratast. 1 Margit Arro Türi Gümnaasium 3. Antikvariaat ostis kaks raamatud 224 krooni eest ja sai neid edasi müües 40% kasumit. Leidke mõlema raamatu müügihind, teades, et esimese raamatu müügist saadi 15% ja teise raamatu müügist 50% kasumit. Lahendus: Olgu raamatu esialgseks (sisseostu) hinnaks x ja y krooni, kokku maksid raamatud 224 krooni, saame võrrandi x+y=224. Edasi müües saadi kasumit 40%, 40% 224st on 0,4*224=89,6 krooni, kokku saadi edasi müües seega 224+89,6=313,6 krooni. Esimesest raamatust saadi 15% kasumit ehk 0,15x krooni, seega saadi edasi müües esimesest raamatust kokku x+0,15x=1,15x krooni. Teisest
D Akumuleeritud põhivara kulum D Kahjum põhivara mahakandmisest (põhivara jääkmaksumus) K Põhivara (soetusmaksumus) Kui põhivara on amortiseerunud D Akumuleeritud põhivara kulum K Põhivara (soetusmaksumus) Materiaalse põhivara müügiga seotud lausendid on järgmised: Näide: põhivara soetusmaksumus on 6000 eurot, akumuleeritud põhivara kulum 4000 eurot ning bilansiline jääkväärtus 2000 eurot (6000 - 4000 = 2000) Põhivara müügihind käibemaksuta on : a) 3000 eurot; b) 1000 eurot; c) 2000 eurot. a) põhivara müügihind ületab tema tegeliku jääkmaksumuse (müügihind on 3000 eurot). D Nõuded ostjate vastu 3600 D Akumuleeritud põhivara kulum 4000 K Põhivara 6000 K Kasum põhivara müügist 1000 K Käibemaks 600
Firma kavatseb välja vahetada 5-aastase masina, mille algmaksumus oli 50 000 USD, pragune jääkmaksumus 25 000 ja müügihind 60 000( Ma arvan, et see peaks olema 6000). Masin amortiseeritakse jääkväärtuseni null lineaarsel meetodil järgneva 5 aasta jooksul, 5000 aastas. Asemele ostetav masin maksab 125 000, selle eluiga on 5 aastat, mille jooksul masin amortiseeritakse jääkväärtuseni 0. Kokkuhoid tänu uuele masinale on 45 000 aastas enne amortisatsiooni ja makse. Tulumaksumäär on 34% ja nõutav tulunorm 10%. Arvutage: a)tasuvusaeg b)praegune puhasväärus c)kasumiindeks d)sisemine rentaablus
Firma kavatseb välja vahetada 5-aastase masina, mille algmaksumus oli 50 000 USD, pragune jääkmaksumus 25 000 ja müügihind 60 000. Masin amortiseeritakse jääkväärtuseni null lineaarsel meetodil järgneva 5 aasta jooksul, 5000 aastas. Asemele ostetav masin maksab 125 000, selle eluiga on 5 aastat, mille jooksul masin amortiseeritakse jääkväärtuseni 0. Kokkuhoid tänu uuele masinale on 45 000 aastas enne amortisatsiooni ja makse. Tulumaksumäär on 34% ja nõutav tulunorm 10%. Arvutage: a)tasuvusaeg b)praegune puhasväärus c)kasumiindeks d)sisemine rentaablus Kas uus masin tuleks osta või mitte?
75% b. väiksem kui 50% c. 56,25% d. 51,75% e. suurem kui 75% Küsimus 7 Küsimuse tekst Te olete vastutavad järgmiste eelarve osade koostamise eest. A.Müügiprognoos B.Tootmiseelarve C.Kassavoo eelarve D.Varustuse eelarve E.Tootmise üldkulude eelarve F.Eelarvestatud bilanss Te koostate selle järgmises järjestuses: Vali üks: a. A,B,D,E,C,F b. C,A,B,F,D,E c. A,C,D,E,B,F d. A,D,C,E,B,F e. C,F,A,B,D,B Küsimus 8 Küsimuse tekst Toote müügihind on 80 tk. Muutuvkulud suurenevad prognoosi kohaselt 65 -lt 67,5-le. Püsikulud suuruses 300000 ei muutu. Et säilitada vajalik kasum summas 360000 müük peab suurenema (tk.): Vali üks: a. 8000 b. 10800 c. 12000 d. 2800 e. 8800 Küsimus 9 Küsimuse tekst Turul oma toodangut müüva ettevõtte kasumi kujunemist mõjutavad: Vali üks: a. Kõik vastused õiged b. Tootmis ja müügimahu kasv c. Müüdava toodangu sortimendi parendamine d
ja huvid. Kui miski asi läheb moodi, tekib kõrgendatud nõudlus. ! Too näide, milline kaup on hetkel moes. PAKKUJA • Pakkuja on kauba tootjad ja müüjad. • Kui nõudjate soov tõuseb, soovivad pakkujad kõrgemat hinda. HIND • Hind on rahasumma, mille eest saab kaupa osta. • Hind mõjutab oluliselt nõudmist ja pakkumist. • Igal tootel on OMAHIND ehk hind, mis kulutatakse kauba tootmiseks. • MÜÜGIHIND ehk TURUHIND on hind, millega kaupa müüakse. See peab alati olema kõrgem, sest vastasel juhul ei anna tootmine kasumit. Müügihind sõltub turul valitsevast olukorrast. RIIKLIKULT REGULEEERITAV HIND- valitsuse kehtestatud hind kaubale, nt elektrile. • Mida kasulikum ja vajalikum toode on, seda rohkem on inimene nõud selle eest maksma. • Kui üks toode on kallis, on võimalik see asendada teise kaubaga. Sel juhul tegemist ASENDUSKAUBAGA. Nt ostad vorsti asemel juustu.
Tootmise üldkulud 60 Müügikulud 50 Kokku 420 Summaarsed püsikulud Tootmise üldkulud 19500 Müügikulud 550 Juhtimiskulud 680 Kokku 20730 Müügihind 950 Piirkasum 1. Määrake kasumilävi orelite arvuna aastaks 200Х 39 2. Ettevõte müüs aastal 200X 65 orelit. Kui suur oli kasum? 13720 3. Ettevõtte juht koostab järgmise, 200ХХ a.plaani ja tal on vaja teada: а) Mitu orelit tuleks müüa, et saada kasumit 30000 €
Sihtkasum: 900 + 1 000 / 7 4 = 633,33 kg Piirkasumimäär: 1260 / 2940 = 0,428571428 900 + 1 000 / 0,428571428 = 4433,33 kui ümardada: 900 + 1 000 /0,43 = 4418,60 Tasuvuspunkt aastas: 12 x 900 / 7 4 = 3 600 kg (kuus 300 kg) 12 x 900 / 0,428571428 = 25 200 Ärikasumi muutus: 200 x 0,428571428 = 85,71 uus kasum: 360 + 85,71 = 445,71 Muutuvkulud peale hinnatõusu: 2,75 + 1,605 = 4,355 Uus müügihind: X x 420 4,355 x 420 900 = 360 X = 7,355 ehk siis müügihinda võiks tõusta 0,36 Ülesanne 5 Ettevõte tootis raamaturiiuleid, mida müüdi aastas 150 tk hinnaga 70/tk. Kulud aasta kohta olid: - puitmaterjal 2000 - lakk, kruvid 500 - töötasu 1500 - elekter (ei ole jaotatud tootele) 2200 - hoone remont ja korrashoid 1600
Rahvamajanduse koguprodukt(RKP)- aasta jooksul riigi kodanike või riigis registeeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades.Mõõdab riigi kodaike ja ettevõtete aktiivsust. Sisemajanduse koguprodukt(SKP)- aasta jooksul konkreetsel territooriumil(riigis) toodetud ja lõpptarbimisele läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. Riigi majandusliku tegevuse tulemusi(mõõdab) Lõpptarbimine- mingi eseme/asja müügihind Vahetarbimine- väljaminekud, mis selle asja/eseme teostamiseks läks(kujundaja,paber) Lisandväärtus-kaupade,teenuste ja töö väärtus SKP per capita- SKP ühe elaniku kohta Must turg- kaupade ja teenuste ebaseaduslik ost-müük. Need ei kajastu SKP-s SKP jaguneb/kulub: Eratarbimine- kulutused kaupade/teenuste ostmisele Investeeringud- rahapaigutused ettevõtluse arendamiseks Avaliku sektori kulutused- valitsemiskulud
soodsa ametikoha või nn sooja koha saamiseks. Majandus kaupade ja teenuste tootmine Tava- ehk naturaalmajandus ise toodetakse ja ise tarbitakse Käsu ehk plaanimajandus tootmine toimub rangete plaanide alusel. Turumajandus tootmist reguleerib turg ehk nõudmiste ja pakkumiste vahekord. Segamajandus kasutatakse 3 majandussüsteemi elemente (tava, plaani, turumajandus) Hind toodete ja teenuste väljendus (väärtus) rahas Omahind tootmiseks kulunud vahendid Müügihind turu hind see hind millega toode maha müüakse Kasum = müügihind omahind Töövõtja inimene kes müüb oma tööjõudu Konkurents tootjad võistlevad hinnas ja kvaliteedis Monopol üksikpakkuja turul Aktsia väärt paber, firma osak Dividendid kasumiprotsendid, mis jaotatakse aktsionäride vahel Investeerima raha kasulikult paigutama Dumping konkurentide kahjustamiseks lüüakse oma hinnad alla. Tööturg tööjõu pakkumine ja nõudmine Tööandja
ühtviisi ka turumajanduse olulisim tunnus. 2. Turumajandus: Kõik, kes turult midagi ostavad, on nõudjad, nende ostusoovid kokku moodustavad aga turunõudluse. Pakkujad ehk kauba tootjad ja müüjad võivad küsida kõrgemat hinda, kui miski läheb moodi ning nõudjad ehk ostjad üritavad seda endale hankida. Hind on kauba omadus, mis mõjutab nõudmist ja pakkumist. Omahind väljendab kauba tootmiseks tehtud kulutusi. Müügihind peab olema omahinnast kõrgem, sest muidu ei saa kasumit. Turuhind on selline hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse ja ostetakse Turumajanduse plussid Turumajanduse miinused Tootmisressursse kasutatakse Täielikku konkurentsi esineb efektiivselt (toodetakse mida vaja tegelikkuses harva. ning ökonoomselt). Vabadus ja konkurents väldivad Vajadus toota kõrgeima kasuga paneb võimu koondumist
Kontrolli! 25 Tasuvuspunkti analüüs • Kogukulud = Muutuvkulud + Püsikulud Full cost = Variable costs + Fixed costs • Tegevuskasum = Müügitulu–Kogu (tegevus)kulud • Netokasum = Tegevuskasum – Tulumaksud Net profit = Operating profit – Income taxes For use with Management Accounting for Business 5e By Colin Drury 1408060280 © 2013 Cengage Learning Lineaarne kulu-maht-kasum (KMK) mudel 1. Eeldatakse, et muutuvkulu ja müügihind ühiku kohta on konstantsed. 2. Tegemist ainult ühe tasuvuspunktiga, kasum kasvab müügimahu kasvades. 3. Ei eeldata, et väljendatakse korrektset kulude-mahu-kasumi seost üle erinevate müügimahtude. Eesmärk on anda objektiivne informatsioon kulude ja müügitulu käitumise kohta ainult toodangumahtude olulisuse vahemikus. Püsikulude käitumine 1. Lühiajalises perspektiivis ettevõte eeldab, et toodang on
d) 1867 X ja 622 Y e) ei ole antud andmetel arvutatav Juhtimisarvestus Üliõpilane Õpperühm2 Kontrolltöö 1.1 14. (2) Mis juhtuks kasumilävepunktiga kui samaaegselt vähendada toote müügihinda 30 ühiku võrra ja vähendada muutuvkulusid sama võrra? a) BEP suureneb b) BEP kahaneb c) BEP jääb samaks d) Ei saa otsustada, kuna puudub müügihind e) Ei saa otsustada antud andmete ja müügiandmete puudumisel 15. (2 p)Ettevõtte kohta on antud järgmised andmed: Püsikulud 142500 Muutuvad kulud ühikule 45 Müügihind (ühiku) 70 Planeeritud kasumi 21000 saamiseks peaks toodangu müügikogus (tk) olema: a) 2036 b) 2336 c) 6540 d) 5700 e) ei ükski 16. (2 p)Vastused KMK analüüsil on tõesed: a) müügihinna ja kulude seose olemasolul b) tegeliku eelarve perioodi jaoks
1. Pagarilt ostetakse väikseid kooke hinnaga 6 krooni tükk. On teada, et jääktulu määr on 15%. Milline on koogi müügihind? ÜMH 100% ÜMK= 6 krooni 85% JTmäär= 15% 6 - 85% 85x= 600 x 100% x= 7 Vastus: Koogi müügihind on 7 krooni 2. Ettevõtte kulud ühele tootele eelarve järgi kui toodetakse ja müüakse 10 000 toodet on järgmised: Põhimaterjali kulu 15 krooni Põhitöötasu kulu 5 krooni Tootmise lisakulude muutuv osa 10 krooni Tootmise lisakulude püsiv osa 20 krooni Müügikulude muutuv osa 2 krooni Müügikulude püsiv osa 4 krooni Leida: tootmiskulude kogusumma, kui valmistatakse 20 000 toodet; perioodikulude kogusumma, kui müüakse 5 000 toodet. Tootmiskulude kogusumma (20 000 tk):
MH= 80 kr MK= 60 kr PK= 200 000 (80 60)* x 200 000=0 20x- 200 000=0 20x= 200 000:20 x= 10 000 tk Vastus: 10 000 tk tuleks müüa, et kõik kulud oleksid kaetud. 2. Mügimaht on A, muutuvad kulud on B. Jääktulumäär on 40%. Püsikulud on 50 000 krooni ja ärikasum on 100 000 krooni. Leida puuduvad arvväärtused. MK= B NK= A NK- MK= JT- PK= EBIT Jääktulumäär= 40% JTmäär= JT tk kohta/Müügihind Püsikulud= 50 000.- JT määr= JT/NK* 100% EBIT= 100 000.- NK 100% MK 60% JT 150 000.- 40% NK - 100% PK 50 000.-_____ __ 150 000 JT - 40% EBIT 100 000.- NK= 375 000.-
majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. · kaupleja isik, kes oma majandus- või kutsetegevuses pakub ja müüb või muul viisil turustab tarbijale kaupa või osutab teenust · kaup kaupleja pakutav, müüdav või muul viisil turustatav asi või õigus; · teenus kaupleja pakutav, müüdav või muul viisil turustatav hüve, mis ei ole kaup; · tootja toote ohutuse seaduses määratletud isik · Müügihind on kaubaühiku või kaubakoguse eest tarbija tasutav lõpphind. · Ühikuhind on kauba ühe kilogrammi, ühe liitri, ühe meetri, ühe ruutmeetri või ühe kuupmeetri lõpphind. Ühikuhinnaks võib olla ka tükihind, kui kaupa ei mõõdeta eelnimetatud ühikutes. · Kauplus-asub linna keskel, sest inimeste teed ristuvad. · Müüja-tegutseb kaupleja nimel ja teenindab kliente müügisaalis. · kaupleja isik või asutus, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakub
MUUD KULUD 1. Laenu tagasi m ak s e 36,75 42 10,50 3,20 2. Muu 1,05 1,20 0,30 0,10 Kokku kulud (sum m a ) 148,80 170,10 42,60 12,90 Toote/te e n u s e oma hind 323,80 370,10 96,90 20 Tabel 21 Toote/teenuse müügihind Toote/te e n u s e nim etus Oma hind Juurd e hindlus Müügihind 1.Laua m ä n g u d 323,80 26,20 350 2. LARPI rõivae s e 370,10 29,90 400 3. Mõõk 96,90 3,10 100 4
ning hinna kujunemine nõudmiste-pakkumiste suhte tulemusena Segamajandus majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik riigisektor ning riik reguleerib majandust Konkurents olukord, kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võistlevad. Nõudjad kõik kes turult midagi ostavad Turunõudlus nõudjate ostusoovid kokku Hind kauba oluline omadus, mis mõjutab nõudmist ja pakkumist Omahind kauba tootmiseks tehtud kulutused Müügihind sõltub turul valitsevast olukorrast nõudmisest ja pakkumisest, konkurentsi tugevusest ja inimeste ostujõust Turuhind hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse ja ostetakse Riiklikult reguleeritav hind paneb valitsus kaubale, mida pakub monopol ja mille tarbimisest inimene loobuda ei saa, näiteks elekter Turutasakaal olukord, kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustunud tuntakse turutasakaaluna
Nõudja kõik, kes turult midagi ostavad. Nõudlus ühe isiku või grupi ostusoov. Turunõudlus nõudjate ostusoovid kokku. Pakkuja kauba tootjad ja müüjad. Pakkumine seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa Turupakkumine turu kaupade tootmine, müümine. Hind rahasumma, mille eest kaupa ostetakse; reguleerib nõudjate ja pakkujate vahelisi suhteid. Omahind väljendab kauba tootmiseks tehtud kulutusi. Müügihind hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse ja ostetakse. Turg kindlate reeglite alusel toimiv tootmise ja kauplemise kord. Asenduskaup mõne kauba asendamine teise, soodsamaga. Siduskaup kaup, mis koosneb kahest või enamast osast kuuluvad kooskasutamisele. Täiendkaup selline kaup, mis kuulub mingi teise kauba juurde, kuid ei ole väga oluline. Turutasakaal olukord, kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustunud.
annaabi.ee 
