võimaldab talle käske anda.Protsessori tööd sünkroniseerib väline taktsignaal. Selle signaali järgi toimub käskude lugemine protsessorisse ja nende täitmine. Taksignaali sagedus määrab ära protsessori töö kiiruse aga see ei ole ainus parameeter protsessori jõudluse hindamiseks. Joo Esimestel 8-bitistel protsessoritel oli nis 1-14. Protsessori arhitektuur taktsagedus ~4 MHz, tänapäevastel protsessoritel ulatub see gigahertsidesse. Protsessori erinevate osade kirjeldus: Juhtplokk (Control Unit) dekodeerib käsu mikrooperatsioonideks ja annab protsessori teistele osadele vastavad korraldused käsu täitmiseks ning vastutab hiljem tulemi tagasikirjutamise eest. Kasutab spetsiaalseid registreid: programmiloendur (Program Counter) ja käsuregister (Instruction Register). Töötlemisplokk (Processing Unit) sisaldabaritmeetikaseadme (ALU - Arithmetic Logic
hea lineaarsus ja madal müratase. Nende väljundtakistust (fototakisti takistust) saab sisendahela kaudu muuta kuni saja miljoni kordselt (mõnest oomist kuni 100 M-ni). Nende puuduseks on väike toimekiirus (0,01...1 s) ja parameetrite suur temperatuurisõltuvus. Fotodioodist ja valgusdioodist koosnev dioodoptron on kõige kiiretoimelisem optron. DIoodoptron suudab edastada signaali, mille sagedus võib ulatuda isegi gigahertsidesse (pin-dioodide korral). Dioodoptroni vooluülekandetegur on tavaliselt alla 0,01. Dioodoptronis võib fotodiood töötada ka fotogeneraatorina, tekitades elektromotoorjõudu kuni 0,8 V. Dioodoptroneid (ja transistoroptroneid) kasutatakse Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 34 (43) enamasti infot (andmeid) sisaldavate väikese võimsusega elektriliste signaalide ülekandeks.
ulatub alumisest piirsagedusest fa = 0 kuni mingi ülemise piirsageduseni fü), ja vahelduvpingevõimendeid, millel fa > 0. Vahelduvpingevõimendid jagunevad madalsagedusvõimenditeks (talitlussagedusala u. 10 Hz kuni 100 kHz) ja kõrgsagedusvõimenditeks (fü > 100 kHz). Võimendid võivad olla kas lairibavõimendid, millel suhe fü / fa võib ulatuda tuhandeni ja fü mitmekümne megahertsini, või kitsasriba- e. selektiivvõimendid, millel fü / fa < 1,1 ja fü võib ulatuda gigahertsidesse. Et kitsasribavõimendil on koormuseks harilikult resonantsvõnkering, siis nimetatakse neid ka resonantsvõimenditeks. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 2 Lairibavõimendite alaliigid on videovõimendid (kasutatakse telerites, ostsillograafides) ning impulsivõimendid mitmesuguse kuju ja sagedusega perioodiliste impulsside võimendamiseks
annaabi.ee 
