Röntgenaparaat
a. Lennepis Alam-Reinil oma vanemate
ainsa lapsena. Oma nooruspõlve veetis ta ema kodumaal Hollandis. Algõpetust sai ta osalt
kodus, osalt Utrechti gümnaasiumis. 1865. a. astus Röntgen küpsustunnistuseta Zürichi
polütehnikumi, mille lõpetas masinaehitusinsenerina 1868. a. Sealsamas omandas ta 1869. a.
dr. phil. kraadi. Seejarel töötas ta assistendina kuulsa eksperimentaalfüüsiku August Kundti
juures Zürichis ja Würzburgis. Röntgen pidas professori ametit Strassburgi ja Giesseni
ülikoolis, kus ta avaldas mitu teaduslikku tööd, mis äratasid kohe tahelepanu.
1888. a. sügisel asus ta Friedrich Kohlrausch'i järeltulijana Würzburgi ülikooli
füüsikainstituudi juhataja kohale. Töötades siin endise usinusega eksperimentaalfüüsika alal
avastas Röntgen 1895. a. lõpu uued kiired, millele ta pani nimeks x-kiired ja mis 23. jaan.
1896. a. esmakordselt nimetati prof. A. Kollikeri ettepanekul röntgenikiirteks.
Teade röntgenikiirte avastamisest levis kiiresti