Mõtteid täisea künnisel
Kolivad ära vanematest eemale, panevad pidu ja "naudivad"
maksude maksmist ja vastutamist nii enda kui ka lähedaste nooremate
sõprade eest. Pidevalt on rahaga probleeme ja raske on leida sobivat
tööd piisava palga eest. Isegi kui tahavad sõpradega kuhugi
lõbutsema minna vabaaja veetmiste keskustesse, pole enam neid
suurepäraseid poole-hinnaseid soodustusi. 18. eluaasta on nagu
nauding. Nauding on vabaduslaul aga mitte vabadus. Nii lugesin
Kahlil Gibrani raamatust ,,Naudi elu rõõme".
Meenutades oma lapsepõlve, tuleb ette hetk, mil rääkisin umbes 5
aastaselt oma sõpradele ausalt ja selgelt:" Mina ei taha suureks
saada, tahan mängida!" Teised aga ei rääkinud muust kui vanematest
eraldi elamisest rõõmudest ja keegi ei saa neid käsutada. Mismoodi
siis ei saa? Kui meie vanemaks saame, peame vanemaid hoidma.
Nagu nemad meid ülesse kasvatasid, peame meie pärast nende eest
hoolitsema. Meid piirab meie endi südametunnistus