William Bradford Shockley biograafia
katsetada uue radari pommisihtimisseadet. 1944. aasta lõpus organiseeris ta
kolmekuulise ringkäigu üle maailma asuvatesse baasidesse, et hinnata uue
radari tulemusi.
17. oktoobril 1946 sai Shockley sõjaministrilt Robert Pattersonilt autasu.
Kohe pärast sõja lõppu, 1945. aastal moodustas Belli laboratoorium grupi
füüsikutest. Grupi etteotsa kuulusid Shockley ja keemik Stanley Morgan.
Töötajaskonda kuulusid veel Bardeen ja Brattain, füüsik Gerald Pearson,
keemik Robert Gibney, elektroonikaekspert Hilbert Moore ja mitmed teised
tehnikud. Nende ülesandeks oli otsida alternatiive elektronlambi võimendile.
Esimesed katsetused põhinesid Shockley ideel kasutada elektrivälja
pooljuhtide peal nii, et elektriväli mõjutaks pooljuhtide juhtivust. Üllatuslikult
eksperimendid aga luhtusid, hoolimata paigutusest ja materjalist. Et teada
saada, milles viga, siis otsustas grupp suunata oma tähelepanu
pinnaseisundite õppimisele ja nad kohtusid peeaegu iga päev, et arutada