· 7. aprill 1933 juudid vallandatakse "poliitiliste vastastena" riigiametitest ja ülikoolidest · 14. juuli 1933 juutidelt ja mustlastelt võetakse Saksa kodakondsus · Algab vaimsete ja füüsiliste puuetega inimeste, mustlaste ja asotsiaalsete isikute sunniviisiline steriliseerimine · 1. aprill 1935 keelatakse Jehoova tunnistajate sekt · 28. juuli 1935 Homoseksualism kuulutatakse kuriteoks Getod · Juudid eraldati ülejäänud elanikest · Suletud territoorium · Elatusvõimaluste puudumine · Haiguste levik ja nälg · Asutati ligikaudu 400 getot · Alates 1942. aastast "lõpplahenduse" (Endlösung) poliitika getode hävitamine ja juutide koonduslaagritesse saatmine Vastupanuliikumine · Partisanid · Varssavi geto ülestõus · Juutide varjamine · Põgenejate abistamine
1939 Hitleralustas oma "uue korra" elluviimist Poola vallutamise järel aeti sealsed juudid oma kodudest välja ja suleti erikorraga linnaosadesse ehk GETODESSE Varssavi getos hoiti pool miljonit juuti Osa juute saadeti otse koonduslaagritesse Inimesi alandati Murti psühholoogiliselt Sellel tänavapoolel on juutidel kõndimine keelatud Taaveti täht Alates 1939.a sügisest pidid kõik juudid alates 10 eluaastast kandma kollast kuusnurka taaveti tähte Getod Kokku rajasid sakslased 356 getot Getod ümbritseti kõrgete müüridega, üksikuid väljapääse kontrollisid sakslastest valvurid. Omavolilist lahkumist karistati surmanuhtlusega Juutidel oli nn "omavalitsus", kellega saksa võimud suhtlesid Getode elanikel oli puudus nii söögist, küttest kui ravimitest. Suremus oli äärmiselt kõrge Lvovi geto Laagrid Olid juutide süstemaatilise hävitamise lõppproduktiks Esimene laager asutati juba 1933.a Dachaus,
Juutide mõjukas positsioon 1932 - NSDAP (Adolf Hitler) võimuletulek Juutide alavääristamine ja vaenlaseks nimetamine 1933 massiline vallandamine, loomingu hävitamine 1935 Nünbergi seadused Juutide poliitliste ja kodanikuõiguste ära võtmine Keeld abielluda mittejuudiga Keeld heisata Saksa lippu Kutsealade kvoodid Kes täpselt on juut? 10.nov 1938 Kristalliöö Rüüstamine Tapmine Koonduslaagrid (30 000 juuti) Getod = erikorraga linnaosad juutidele Poolas Koonduslaagrid 1941 alustati hukkamist Poolas (Auschwitz jt) 1942 ,,Juudiküsimuse lõpplahendus" 5-6 mln juudi hävitamine Euroopas Küüditamine hävituslaaritesse Enamus: gaasikamber tuleriit Tugevad: orjadeks, inimkatsed Tõendid ja tunnistajad hävitati Eesti Eesti juutide tapmine Koondluslaagrid Eestis
Vange kasutati raskel orjatööl Nende peal julmad meditsiinilised katsed Kurnatud ja nõrkenud saadeti hukkamisele Oled aaria rassist või juut? Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Getod Poola vallutamise järel aeti sealsed juudid oma kodudest välja ja suleti erikorraga linnaosadesse ehk GETODESSE Varssavi getos hoiti pool miljonit juuti Kokku rajasid sakslased 356 getot Getod ümbritseti kõrgete müüridega, üksikuid väljapääse kontrollisid sakslastest valvurid. Omavolilist lahkumist karistati surmanuhtlusega Juutidel oli nn "omavalitsus", kellega saksa võimud suhtlesid Getode elanikel oli puudus nii söögist, küttest kui ravimitest. Suremus oli äärmiselt kõrge
Riik;Stalin vajas Punaarmeele rakendust, et teostada maailmarevolutsiooni idee Rahustamispoliitika ehk lepituspoliitika Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939; Osapooled: NSVL ja Saksamaa;Sisu: Mittekalaletungi lepin 10 aastaks;cSalajane sisu: Ida-Euroopa jagamine Liitlased FRA, ENG, RUS&NSVL(1941) Lääneliitlased GER, ITA, JAP Holokaust (eluta ja elusa looduse täielik hävitamine põletamise teel) Hävitati: juute, slaavlasi, mustlasi Getod; Koonduslaagrid ;Hävituslaagrid (Auschwitz, Treblinka);Meditsiinilised katsed ;Tapmine (vt tabelit lk 100):Gaasikamber:Mahalaskmine Sõja lõpp- sakslaste järk-järguline lüüa saamine : Territooriumite loovutamine (NSVL ja Baltimaad, hiljem Poola ja Balkani poolsaar;:Poolt vahetasid Rumeenia, Bulgaaria, Soome;Normandia dessant ehk Teise rinde avamine (Inglise, Kanada, Usa väed Dwight Eisenhoweri juhtimisel) Sakslased üritasid küll meeleheitlikku vastupanu, kuid see ei aidanud
Erinevus: näitajad Arenenud riigid Arengumaad Linnarahvastiku osatähtsus Üle 50%(75%) Alla 50% Kasvutempo Uusi linnu ei teki- linnad Väga kiire (La-Am, Hiina, võivad liituda India) Majanduslikud probleemid Tööpuudus, linna transpordi Tööpuudus, slummid, arendamine getod-ülelinnastumine Sotsiaalsed probleemid Üksindustunne, tööpuudus, Väiksed korterid- palju kuriteod rahvast, kuritegevus, prostid Keskkonnaprobleemid Õhusaaste, prügi Kanalisatsioon, veepuudus, probleemid õhusaaste, prügi 7) Meetmed sündimuse suurendamiseks arenenud riikides ja meetmed sündimuse vähendamiseks arengumaades Sündimuse suurendamine:
lähiümbrusesse. Iseloomulik joon inimeste suurlinnadest välja linnade lähedusse.Vastulinnastumine-e. Kontraurbanisatsioon- väljaränne suurematest linnadest(linnastumist kaugematesse piirkondadesse).Globaalne võrk-üle maailma tihedate ärisidemetega seotud hiidlinnade ärikeskuste võrgustik. Ülemaailmastumine-linnade ülikiire kasv,mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ja elukohti. Tekivad vaesteagulid(ehk Getod), kus on madal elukvaliteet ja suur kuritegevus(esineb arengumaades) 2007a. Oli Eestis 47 linna, igaühes yle 1000 elaniku. Eestis loetakse linnarahvaks linnade,alevite,alevike elanikkonda-e.o u. 80% elanikest. Eesti asulaid jaotatakse:1)Maalised asulad-külad(20%eesti elanikkonnast).Enamik asula elanikke töötab põllumajanduses,metsanduses ja kalanduses. 2)linnalised asulad-linnad, alevid,alevikud(80%eesti elanikkonnast):enamik asula elanikke
Paljud inimesed, kelle juured olid pärinenud juutidelt, hukati. Isegi usku vahetanud(judaismist mõnda teisse) inimesed said osa natside terrorist. 9-10. novembrit 1938 toimus kristalliöö. Peaaegu kõikides Saksamaa suurtemates linnades lõhuti juutidele kuulunud poeaknaid. Sünagoogid lõhuti ning põletati. Samal ajal kui toimus pidev juutide alavääristamine, valmisid eemal koondulaagrid ja kerkisid müürid. Ehitati getosid, et eraldada juute teistest inimestest. Getod ehitati linna vaestemasse piirkondadesse, kus elamistigimused olid halvad. Kaasa lubati neil võtta vaid mõned isiklikud asjad. Getodes nappis toidust, joogist ja ravimitest. Paljud surid nälga,haigustesse või külma. Müüdi maha kõik väärtuslik, et saada midagigi kõhtu. Mitmed smuugeldasid toitu sisse, seades ohtu enda ja oma pere elu. Iga päev jäi lapsi orvuks, kes seeläbi jäid tänavatele nälgima. Getod olid asutatud ainult ajutiselt, kuid juudid seda ei teadnud.
24 natslikku sõjaroimarit astusid Rahvusvahelise Sõjatribunali ette.Kohtualuseid süüdistati vallutussõdade pidamises,sõjaroimades ja kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes.12 natsliku Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma.Teised said pikaajalisi vanglakaristusi.Selle protsessiga lagas Euroopa puhastamine natsismist jka fašismist. Holokaust-juutide hävitamine Antisemitism-juudivastasus Getod-juutide linnaosad Koonduslaager-sunnitöö-ja hävituslaager, kusvange kurnati üle jõu käiva tööga ,näljutati ja piinati. II MS puhkemise põhjused:1)Versaille süsteem osutus ebapüsivaks2)Rahvasteliit ei tulnud oma ül toime3)Stalin soovis kommunismi levikut4)Saksamaa soovis natsismi ja aaria rassi levikut5)Ülemaailmse majanduskriisi tõttu valis Saksamaa sõjalise tee,seda tegi ka Venemaa. 1.sept 1939-II MS algus,Saksamaa tungib Poolasse. 22
● Uuskeskus ● Uus tootmise piirkond ● Keskklassi elamurajoonid ● Eeslinn, eliidi elumajad 3.Too näiteid ülelinnastumisega kaasnevatest probleemidest. ● Maastiku hävimine ● Muldade kurnamine ja hävimine ● Õhusaaste ja sudu ● Ummikud ● Puhta vee puudus, vee reostus ● Müra ● Prügilate suurenemine ● Jäätmete ladestamise probleemid ● Slummid ja getod ● Epideemiad ● Kuriteod 4.Võrdle linnastumist arenenud ja arengumaades. Arenenud maades Arengumaades Linnastumise ● Algas 1850 ● Algas 20. kasvutempo sajandil (1950) ● Iive väike ● Iive suur ● Tempo
Üle 70% Linnastumise % Alla 50% Aeglane Tempo (kasv) Kiire Palju kesk-aegseid linnu Linnade vanus Valdavalt noored linnad Ränne maalt linna. Tegurid Demograafiline plahvatus Immigratsioon Valglinnastumine, Protsessid Ülelinnastumine, vastulinnastumine industrialiseerimine Heakorrastatus nii kesk- Üldilme Äärelinnas slummid, getod kui äärelinnas 2. Iseloomusta asustuse arengut maailmas ning nimeta asustuse arengut mõjutavaid tegureid eri aegadel. Agraarajastu linnad · Kujunesid maailma vanimates põllumajanduspiirkondades · Linnades elas 1-2 % rahvastikust · Seal elasid peamiselt käsitöölised, kaupmehed, valitsejad, vaimulikud ja sõjaväelised, suur osa linnaelanikest tegeles põllumajandusega · Mullastik, pinnamood olid tähtsad elukoha valmimises
mis olid pärit purustatud poe akendest. Kõik kulutused jäeti juutide kanda, kaasaarvatud hilisem koristustöö. Juudid pidid maksma ka kontributsiooni summas miljard marka. Kõik juudid kõrvaldati Saksamaa majanduselust 1938. aastal. Seda tehti Hitleri dekreetide kohaselt. Juudid pidid loobuma oma äridest ning andma üle need aaria rassist inimestele. Peale Teise maailmasõja algust, mil Saksamaa annekteeris Poola, rajati juutidele getod, mis olid erikorraga linnaosad. Sinna saadeti kodudest välja aetud juudid. Varssavisse loodi suurim geto. Sinna aeti kokku pool miljonit juuti. Peale getode olid olemas ka koonduslaagrid ning sinnagi saadeti otse juute. 1941. aasta oli aeg mil algas verine tapatöö - Hitler andis käsu hukata koondulaagrites olevad juudid. 6 Lõpplahendus 20. jaanuaril 1942
Kollaborant- võõrvõimuga koostööd tegev inimene Holokaust nn. uus kord *Hitleri rassipoliitika- ,,juutidele pole kohta"; 33 keelati juutidel maa omamine, 34 visati ametiühingutest välja, 39 riigiametitest välja *1935 Nürnbergi seadus- juudid ilma kodanikuõigustest *Heidrich, Himmler, Eichmann, Mengele *Kristallöö- 38. lõhuti ärisid, lapsed visati koolist välja *Wannese konv.- 21.01.42 kõik euroopa juudid itta, kus algas nende hävitamine surmalaagrite gaasikambrites *Getod- suletud linnaosa, kus juudid pidid aeglaselt surema; Poolas, Valgevenes ja Ukrainas suleti getodesse; 43 juutide geto hävitamine Varssavis *Einsatzgruppen- liikusid Wehrmachti väeosadega, äsja vallutatud aladelt juutide, mustlaste, vaimuhaigete ja poliitiliste vastaste tapmine *koonduslaagrid- surmalaagrid- peamiselt Poola aladel; hävitustöö laienes Ungarisse, Itaaliasse ning teistesse okup. riikidesse; tapeti mürgiga, gaasikambrites ning põletati *hukkunud umbes 6 miljonit *27
tungisid nende kodudesse. Koonduslaagritesse saadeti kohe 30000 juuti. 4) antisemitism- Hitleri arvates olid juudid kõigis Saksamaad osaks saadavates hädades süüdi. ning neid hakati taga kiusama. Juudid ei võinud töötada õpetajatena, kultuuritöötajatena, 1935. aastal võeti vastu Nürnbergi seadused , mille tulemusena võeti juutidelt kodakondsus, neil keelati abielluda mittejuutidega ja asutati Getod. Aasta- aastalt diskrimineerimine süvenes: juudid ei tohtinud isegi istuda pargipinkidel, eesmärgiks oli et Saksamaast saaks juudivaba riik ning tagada aaria rassi üleolek. - antisemiidid on juudi vihkajad, seda oli ka A.Hitler. 5) geto- linnaosa kus on sunnitud elama vähemusgrupid nt juudid, eesmärgiks oli eraldada alamrahvas aaria rassist. Asutati ligikaudu 400 getot, Getodele olid iseloomulikud näljahädad ja haiguste levik.
Diasporaa - juutide laialiränne Juudid asusid kõikjale Euroopas Peamiselt suundusid juudid Hispaaniasse, Kreekasse ja Itaalia aladele Peale pagendamist liikusid nad Hispaaniast mujale Euroopasse, eriti Hollandisse ja Kesk-Euroopasse 10 Elati pidevas pagenduses Tolerantsed kohalikud võimaldasid juudi religiooni ja kultuuri arengut (eriti Poolas) Getod Juutidevastaste repressioonide ajal kasutati juutide ühiskonnast täielikuks kõrvaldamiseks mitmesuguseid meetmeid. Näiteks ei lubatud juutidel elada seal, kus nad soovisid, samuti ei tohtinud nad pidada mõningaid ameteid, omada maad, vahetevahel sunniti neid linnades elama spetsiaalselt juutidele mõeldud suletud alal, s.o getodes Kuna juutidel ei tohtinud üldiselt olla maad, oli juudi põllumees ebatavaline nähtus
pidama läbirääkimisi vaherahu tingimuste üle; o 2.sept.1945 allkirjastas Jaapan tingimusteta kapitulatsiooniakti. Toimus USA lahingulaeva ,,Missouri" pardal. Teine maailmasõda oli lõppenud!!! · Inimestevastased kuriteod (Holokaust (massimõrv) juutide (mitte ainult vt allapooli!!) süstemaatiline hävitamine): o Algusel välditi juutide kaupu, tekkisid erireziimiga linnaosad (getod, kuhu juute suleti), autorite teoseid põletati, rituaalmõrv sadistlik juut tapab blondi aaria kaunitari, tehti kindlaks aaria rassi tunnused. Paljud juudid pidasid end sakslaseks, ei uskunud 20sajandil midagi sellist; o Saksamaal ,,Uus Kord" ,,Ost" (Rosenberg) juudid, mustlased, slaavlased kuulutati alamrassiks (+ homoseksuaalid + vaimne- ja füüsikaline puue) hävitustöö, intelligents tuli hävitada
Kui eelnevalt polnud Saksamaa tahtnud veel kellelegi näidata oma sõjakust ning riigi "puhastamine" toimus näiliselt rahulike võtetega, siis järgmine muudatus juudivastases poliitikas algas pärast 1.septembrit 1939.Molotovi-Ribbentropi pakt oli olnud surmaotsus Euroopa juutkonnale. 1.septembril 1939, pärast Saksamaa kallaletungimist Poolale, algas sealse juutkonna häving.Lääne-Poola okupeerimisega sai Saksamaa omale 2 miljonit juuti.Nende jaoks organiseeriti getod, milledes elu oli kohutav.Getodes levisid haigused, elanikud kannatasid nälja ja külma tõttu.Suremus nendes oli ligi kümme korda suurem kui väljaspool. Natside otsus oli "puhastada" esialgu vähemalt kogu Lääne-Euroopa.Käivitus kuritegu millel tol ajal veel ei olnud nime- juudirahva totaalne hävitamine.Saksa natsid valmistusid selleks aegsasti.Kõik oli organiseeritud.Ning arvestati sellega, et nüüd tuli tegemist teha mitte tuhandete, vaid miljonite juutidega.
Linnastumise protsess jagatakse kolmeks kvalitatiivselt erinevaks etapiks: · Esimene etapp (hõlmab XIX sajandit) - Toibub, kui riigis on lõppenud demograafiline plahvatus ning algab vananemine - Rahvaarv kasvab (nii maal, kui linnas) - Linnad kasvavad kiiremini ning selle elanike osatähtsus kogu rahvastikus tõuseb. - Tekivad esimesed linnastud - Marginaalene rahvastik inimesed kellel on varjatud tööpuudus. - Pilpakülad e. getod vaeste linnaosad - Esimese riigina puudutas I järk Suurbritanniat (London oli esimene miljonilinn) - Praegu III maailma riikides · Teine etapp (hõlmab XX sajandi esimene poolt) - · Kolmas etapp (alates XX sajandi keskpaigast) - Megapolis e. hiidlinn on linnastumise kõrgeim aste, hiiglaslik linnastute kogum. Linna tagamaa linnaga sotsiaalselt ja majanduslikult seotud ümbruskond.
See aga tähendab, et näiteks kui Ameerika Ühendriikides saab ettevõtte juht elada nii, kuidas soovib lubades endale viietärni hotelle, kalleid autosid, uhkeid pidusid, rohkem maju, kui elamiseks tarvis, siis lihttööline, kes kusagil Mehhikos saab päevas mõnedollarilist palka peab alati muretsema uue päeva eest ning elab peost suhu. See omakorda suurendab erinevate klassikihtide vahelise lõhe suurenemist, kus samas linnas on getod, kus elavad vaesed ja veidi eemale on tekkinud rikaste elurajoonid. Loomulikult pole getos elu selline, nagu ta seda rikastel on. Getos elavatel inimestel tihti puuduvad haiglad, elamisvääsed elukohad, kui aga samal ajal on rikaste rajoonis kõik alates haiglast kuni maniküürisalongini olemas. Tekib kihistumine, mis omakorda viib ühiskonna erinevate kihtide vahelisele hõõrdumisele, mis heal korral võib lõppeda rahumeelselt, halvemal juhul aga inimeste elude kaotusega
korraldus rusud ära koristada ja ,,tänavapilt taastada". 1938 kõrvaldati Hitleri dekreetide kohaselt kõik juudid majanduselust: nad olid kohustatud oma ettevõtted ja firmad üle andma aarialastele.6 6http://www.hmk.ee/vana/holokaust/index2_est.htm 12 2.3 Elu Getodes Keskajal elasid Euroopa linnade juudid tavaliselt omaette kvartalites. Getodeks hakati neid linnaosi nimetama alates 16. sajandist. Saksamaal likvideeriti getod Napoleoni sõdade ajal 19. sajandi alguses. Pärast Poola okupeerimist 1939. aasta septembris käskisid natsid juutidel kiiremas korras kodust lahkuda ja kolida linnades selleks ette nähtud rajoonidesse. Esimesed getod loodi 1940. aasta alguses. Suure hulga juutide kogumine väikestele maa-aladele tehi holokausti järgmised sammud tunduvalt lihtsamaks. Saksa võimud olid otsustanud, et tavalised ühiskondliku elu normid getode puhul ei kehti.
valgekraeliste töökohtade devalveerumine, suurenev lõhe tipp-proffide ja kontoritöötajate vahel Töölisklass: Homogeensem, siiski sisemised erinevused (oskus-,lihttöölised), kahenemine majandusliku restruktureerimise tõttu; kõrgem elutustase, tarbimisvalikute sarnasus keskklassiga Alamklass: marginaliseeritud ja tõrjutud, sotsiaalametite kliendid, pikaajalised töötud, kodutud, immigrandid, etnilised vähemused; sotsiaal-ruumiline segregeeritus: getod, vastavate gruppide piiratud integreeritus ühiskonda Klasside olemuse muutumine 1. Klassid paberil – analüütiline kategooria vs identiteet, kuuluvustunne (P.Bourdieu) 2. Klassid on surnud – staatuskonventsionalism (Paulski ja Waters 3. Klassid ei ole surnud – pigem keerukamad – majanduslike tegurite müju ebavõrdsuse taastootmises on säilinud Mobiilsuse liigid Vertikaalne: liikumine sotsiaalses hierarhias ülevalt alla
problemaatikale läheneda eeskätt majanduslikust aspektist. Kui parempoolsed me ka ei oleks, tänapäeva Euroopas peab riik paratamatult hoolitsema nende eest, kes ise enda eest hoolitseda ei suuda või siis ei tahagi. Euroopa sotsiaalharta nõuab, et riigid kindlustaksid oma territooriumil elavatele inimestele väärika elatustaseme (Kilvits). Arukat sotsiaalpoliitikat on vaja ka Eesti majandusele. Selle jätkusuutlikku arengut ohustavad asotsiaalide karjad; getod Tallinna sees ja ümber; riigi asemel mängureegleid kehtestav ning makse koguv maffia; varavastaste kuritegude suur arv ja eelnevast tulenevad kõrged turvamiskulud. Meil on miljoni elaniku kohta politseinikke ja turvamehi rohkem kui arenenud riikides. Ja tulevikus võib neid veel rohkem vaja minna. See kõik läheb aga tootmiskuludesse ja alandab ettevõtete konkurentsivõimet. Eesti suurim majanduslik oht on asjaolu, et "kaotajate" lapsed jätavad üha enam kooli pooleli.
Euroopas ❧ Sakslaste poolt okupeeritud riikides kehtestati range okupatsioonirežiim, majandus ja ressursid pandi teenima Saksa sõjamasinat ❧ Tsiviilelanikkonna allutamiseks rakendati terrorit ❧ Eriti halvasti suhtuti Vene sõjavangidesse, kellest miljonid surid ❧ Sõja puhkemise järel alustati juutide massilise hävitamisega Holokaust ❧ Juute hakati ühiskonnast elimineerima sõja puhkemise järel (getod ja koonduslaagrid) ❧ 21. jaanuar 1942 toimus Berliinis Wannsees nõupidamine, kus langetati otsus transportide kõik Euroopa juudid itta, kus algas nende hävitamine surmalaagrite gaasikambrites (nn Lõpplahendus) ❧ Põhilised surmalaagrid asusid Poolas (Oswiecim/Auschwitz, Maidanek jt) ❧ Inimesed üritasid ka juute päästa (n.t Rootsi krahv Raoul Wallenberg Ungaris) ❧ Hinnanguliselt hukkus Teises maailmasõjas 6 miljonit juuti
Kiirgusbilansi analüüs c. Kaardi tundmine 6. a. Linnad ja maaasulad arenenud ja arengumaades. Linnastumise kulg maailmas.Linnastumisega kaasnevad probleemid arenenud ja arengumaades. Nüüdisaja maailmas toimub kiire linnastumine, mis tähendab linnas elavate inimeste osakaalu suurenemist riikide rahvastikus. Linnastumine: Arengumaad: kiire tempo Inimesed liiguvad linnadesse Ülerahvastus Marginaalne rahvastik- alarakendatud rahvastik Slummid; getod Kuritegevus Vaesus Sanitaarprobleemid Arengu riigid: suur tööpuudus Linnade tühjenemine Ülelinnastumine Madal iive Ruumi puudus Tööjõupuudus Linnasumisega kaasnevad nähtused: Eeslinnastumine: majanduslik tegevus kandub kesklinnast kaugemale Vastulinnastumine: elanike lahkumine kaugamasse piirkonda Aglomeratsiooni teke: tuumiklinna ja lähedus loevate asulate koostoimimis protsessi. Megalopoliste teke: hiiglinnade teke c
Kokkuvõtteks: Kallid vürstid ja ülikud, kelle aladel juudid elavad! Kui see nõuanne, mida ma teile jagasin, ei ole teile sobilik, siis leidke parem lahendus, et me võiksime üheskoos saada vabaks sellest talumatust kuratlikust koormast juutidest. Veidi aega enne oma surma peetud jutluses kutsus ta kuulajaid üles koheselt kõik juudid Saksamaalt välja ajama. Hiljem Hitleri kolmanda maailmakorra riigis võeti Lutheri antisemitistlik õpetus täiel määral kasutusele. Getod Renessansiajastul suhtusid Itaalias võimul olnud paavstid juutidesse üsna liberaalselt, kuid kontrareformatsiooni ajal, eriti paavst Paulus IV valitsemisajal (1555- 1559), muutus nende suhtumine järsult halvemaks. XVI sajandi teisel poolel hakati kasutama getosid, algul Itaalias ja hiljem ka Austria keisririigis. Getot peeti judaistliku eksituse lisanäiteks: "Juudi geto tõendab Jeesuse Kristuse usu tõde paremini kui kogu teoloogide koolkond" (G.B. Roberti XVIII sajand). Kaasaeg
Massilised hukkamised hävitasid suure osa Poola eliidist. Poola riigi sakslaste poolt anastatud läänepoolse piirkonna ning Saksa administratsiooni all oleva idapoolse ala vahel leidis aset suureulatuslik elanikkonna ümberasustamine ja etniline puhastamine. Anti välja poolakate ja juutide vastaseid diskrimineerivaid seadusi. Siin tuli juutidel esimest korda kanda kollast tähte. Saksamaal muutus tähe kandmine kohustuslikuks kaks aastat hiljem – 1941. Poolas rajati esimesed getod ning juudi elanikkond sunniti neisse elama. Saksamaal läksid natsid samuti üle massimõrvadele. Sihtgrupiks olid vaimuhaiglate invaliidsed patsiendid (põhiliselt mittejuudid), kes vastavalt natsiideoloogiale olid „väärtusetud“. 1939. kuni 1941. aastani tapeti patsiendid gaasiga Saksamaa ja Austria kuues vaimuhaiglas. See on esimene näide massilisest gaasiga surmamisest, paljud selle kuriteo toimepanijad olid hiljem ametis Poola surmalaagrites. Kallaletung Nõukogude Liidule 1941
Naistest tehti koduperenaised. 9) Rahva meelsuse kontrollimiseks loodi Gestapo, mis allus SS-le (Kaitsemalev ehk mustsärklased), mida juhtis Himmler. Igasugune opositsioon suruti maha, juhid saadeti koonduslaagritesse (esimene oli 1933 Müncheni lähedal, Dachhau). Algas juutide tagakiusamine (antisemitism): 1) 1935. aastal võeti vastu Nürnbergi seadused, mille alusel juutidelt võeti kodakondsus, nende abielud aarialastega keelati ja asutati Getod 2) 1938. aasta kristalliöö, mille ajal peksti puruks kõik juutide ärid, pangad, kontori- ja bürooruumid, põletati üle saja sünagoogi, 91 juuti tapeti, ellujäänutest suur osa viidi koonduslaagritesse. 3. Välispoliitika 1. 1933. aastal astus Saksamaa Rahvasteliidust välja 2. 1935 kehtestati üldine sõjaväekohustus 3. sõlmiti Inglise-Saksa mereväe kokkulepe, mis oli Versailles'i lepingu kahepoolne revideerimine
Schönerer oli väga tugevaks Hitleri mõjutajaks. Teine väga antisemitsistlik partei oli Karl Luegeri kristlik sotsiaalne partei(Chrislichsoziale partei 1893),mis toetus väikekodanlusele. Loosungiks selgelt antisemitsism, aga ka antikapitalism. Siiski said Juudid said üle Euroopakodanikuõigused. Saksamaal 1871. 1880ndateks jäi Euroopas ainult juudi eristaatused Vene impeeriumis ja Rumeenias. Eriseisuste kaotamine tähendas ajalooliste getode kaotamist(Prahas, Roomas juutide getod). Ka juudi kultuur hakkas 19.sajandil arenema. Ka rassism on 19.sajandi nähtus. 19.sajandil jakkas välja kujunema rassiteooria, mis on otseselt seotud teadusega. Teaduslikult hakati tuvastama rasse (Blumenbach eristas kolju mõõtmisega erinevaid rasse 5 tk:kaukaaslased ehk eurooplased, pruun Malaisa rahk ehk indoneeslased, must neegri rass, punane ameerika rass, kollane rass). Gobineau täiendas neid 1855a. Rassid seati selgesse hierarhiasse ja ülimuslik oli valge euroopa rass
Sakslased olid ju Austria impeeriumis vähemuses. Lahenduseks pakkus ta SuurSaksamaa idee, kus Saksamaa ja Austria peavad ühinema. Teise partei juht oli Luegeri partei, kristlik-sotsiaalne partei, väga populaarne. Loosungiks sai antisemitism ja antikapitalism. Rõhutati väga selgelt juudivaenulikust Juutide kodanikuõiguste kasv. Samas juutidel läks 19. sajand üsna hästi. Nad said kodanikuõigused esmakordselt. Neid ei sunnitud oma linnaosades elama. Getod likvideeriti. Ainult Venemaal oli kodanikuõigused juutidel piiratud. Hakkas arenema ka juutide kirjandus ja muu kultuuriline tegevus. Rassiteooriad (olemus). Seotud pigem mustadega. Arenesid teaduslikud rassiteooriad- rassid on hierarhias ja kõik rassid ei ole võrdsed. Blumenbachi viie rassi skeem. Bulmenback oli esimene, kes rajas rassiteooria mingisuguse (1798). Ta tegeles kraniomeetriaga ehk koljudemõõtmisega
annaabi.ee 
