Germaanium
Winkler 1886. aastal. Element on nimetatud Saksamaa (ladina keeles Germania)
järgi. Esialgu kavatses Winkler nimetada uut elementi neptuuniumiks, sest astronoom
Leverrier oli arvutustega põhjendanud selle taevakeha eksistensti. Siis aga loobus
Winkler sellest nimetusest, sest selgus, et 1850. aastal olevat USA-s avastatud
mineraal ja sellest uus element neptuunium. Selgus aga, et tegemist oli
eksiavastusega. Winkler otsustas aga nimetada uut elementi oma kodumaa nimetuse
järgi germaaniumiks.
Elemendi omadusi ja isegi saamisviisi ennustas (1870-72) ette D. Mendelejev, kes
nimetas veel tundmatu elemendi ekasiliitsiumiks (analoogia põhjal räniga). See on
kõigi aegade teadusprognooside üks hiilgavamaid näiteid. 15 aastat enne elemendi
tegelikku avastamist ennustatud omadused osutusid üllatavalt täpseks.
Germaanium on haruldane ja hajutatud element, mis keemiliste elementide levimuselt
on maakoores 52.kohal. Germaaniumi toormeks on polümetalsed ja sulfiidsed
annaabi.ee 
