poisid", mis ilmus 1906 aastal. Etenduse lavastas Aare Toikka. Tema lavalugu on VAT Teatri mängukavas alates aastast 2004. Lavastuses mängisid Meelis Põdersoo (näidendi tegelased: Ernö Nemecsek, esimene vanamees, puna- särklased jt), Mihkel Kaabel (näidendi tegelased: Janos Boka, teine vanamees, Weisz, Richter, Kolnay, Pasztor jt), Martin Kõiv (näidendi tegelased: Derzsö Gereb, Kolmas vanamees, õpetaja Racz, Leszik, Gerebi isa jt), Maarius Pärn (näidendi tegelased: Feri Ats, neljas vanamees, Csonakos, Leszik jt). Etenduse läbivaks teemaks on sõda ja sõprus. Pal- tänava poiste ja punasärkide vahel oli sõda krundi pärast. Selles sõjas näitasid tegelased enda erinevaid külgi (reetlikus, sõprus). Etenduses oli palju põnevust ja pingeid. Hea näitlejate mäng pani mind tegelastele kaasa elama, mõtlema aust ja sõprusest. Laval oli palju naljakaid momente, aga oli ka nukraid hetki. Väga kahju oli
kõige rängem karistus. Kuna võis punasärklaste kogunemiskohas saarel laterna süüdata? Mida tähendas süüdatud latern? Laterna võis süüdata saarel siis kui pealik oli kohal. Süüdatud latern tähendas, et Feri Ants on kohal. Miks tuli Nemecsek keset punasärkalste nõupidamist puu otsast alla, kuigi ta oli istunud seal kella poole neljast saadik? Nemetcsek tuli keset punasärklaste nõupidamist puu otsast alla, sest ta tahtis Gerebi-le näitata, et tema teda ei karda. Miks käskis Feri Ats Pasztoritel kaelast saati järve minna? Feri Ats käskis Pasztoritel kaelast saati vette minna, sest nad võtsid poistelt muuseumi aias kuulid ära. Millistes võitlusviisides (3) lepiti kokku punasärklaste saadikutega, kui, nood tulid sõda kuulutama? Punasärklaste saadikuga lepiti kokku, et kolm võitlusviisi on liivapommid, harilik maadlus ning odavise. Kes ning kuidas otsustas lõpliku lahingu käigu?