Kontaktseire ja kaugseire mõisted plussid ja miinused
käigushoidmiseks on vaja algandmeid iga kolme kuni kuue tunni tagant. Infrapunase
kiirguse neeldumise tõttu pilvedes jääb saamata teave aluspinna temperatuuri kohta.
Pilvede taha ei näe aluspinna albeedot, mille kaudu saab määrata näiteks lume ja jää
olemasolu ja merepinna kohal tuule kiirust (lainevahu järgi). Arvestades, et Eestis on
näiteks detsembris otsest päikesepaistet keskmiselt vaid umbes 10% võimalikust ehk
20 tundi, võib antud kohta pidevalt jälgivalt (geostatsionaarselt) satelliidilt kõlblikku
pilti oodata päevi või nädalaid.
Paljude vajalike suuruste jaoks kaugseiremeetodid lihtsalt puuduvad või ei ole küllalt
täpsed. Valdav enamik meteoroloogiliste (ilmaennustus-) mudelite algandmetest
saadakse jätkuvalt sondpallide ja maapealsete vaatlustega. Ainult sel moel saab
määrata õhurõhu kõigis kolmes mõõtmes, ilma milleta ei saa ükski mudel
põhimõtteliselt töötada. Viimastel aastakümnetel on selle kõrvale kerkinud maapealse
annaabi.ee 
