Pinnavormid Urmi 9.C 2.10.2014 Sälkorg Voolutekkeline pinnavorm Sälkorg on järskude veerudega ja V-kujulise ristlõikega org, Iseloomulik varases arenguastmes jõgedele. Tekib põhja kiire uuristuse tagajärjel suure languga aladel. Moldorg Voolutekkeline pinnavorm Areneb sälkorust vesi ei täida enam kogu orgu Lammorg Voolutekkeline pinnavorm Lammorud on tasandike levinuim orutüüp. Lammorg tekib siis, kui aeglaselt voolav jõgi kulutab peamiselt jõesängi külgi ja kaasa kantud setted aegamisi põhja vajuvad. Kaldavall Voolutekkeline pinnavorm On voolusängi vahetusse lähedusse kuhjatud setted Terrass Voolutekkeline pinnavorm Järsu astanguga piirnev tasand Kujuneb endisest lammist Rannabarrid Uhtematerjali settuimisel rannanõlvale kujunenud liivavallid. on reeglina veepinnast allpool. Tavaliselt koosnevad nad liivast, aleuriidist ning kruusast. Rannasääred On 2-3m kõrged, kuni sada...
Geograafia- kliima 1. Mõisted: · Ilm- atmosfääri lühiajaline seisund väikesel maa-alal, mille kestust hinnatakse minutites, tundides või päevades. · Kliima- õhkkonna pikaajaline keskmine seisund. · Hajuskiirgus- mingi osa kiirgusest hajub pilvedes ja jõuab maapinnani hajuskiirgusena. · Otsekiirgus- selge ilmaga jõuab päikesekiirgus otse maapinnani. · Seniit- päikesekiirte langemine Maale täisnurga all. · Osoonikiht- maapinnast umbes 15-35 km kõrgusel paiknev atmosfääri kiht, kus osooni suhteline sisaldus on suurem. Osoonikiht kaitseb maapinda Päikese ultraviolettkiirguse eest. · Atmosfäär- Maad ümbritsev õhkkond. · Troposfäär- atmosfääri alumine umbes 9-16 km paksune kiht, kus kujunevad ilm ja kliima. · Passaadid- 30. laiustelt aasta ringi ekvaatori poole puhuvad püsivad tuuled. Põhjapoolkeral on kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. · Õhutemperatuuri amplituud- kõrgeima ja mada...
annaabi.ee 
