oleks ja nüüd teevad inimesed tohutuid muudatusi taimede ja loomade geenides, teadmata mis võib juhtuda mõnekümne aasta pärast organismidega mida on muundatud. Ma arvan et kaugele ei jää ka testimine inimeste peal. GMO ajalugu Geneetiline muundamine sai võimalikuks tänu DNA avastamisele ja esimese rekombinantse bakteri loomisele (kolibakter Escherichia coli) aastal 1973. Herbert Boyer asutas esimese firma mis kasutas rekombinantse DNA tehnoloogiat, Genetech, ja 1978 ettevõte andis teada kolibakteri liigist mis tootis insuliini. Korduavalt lükati edasi 1986. aastal, geneetiliselt muundatud bakteri testimist, mis pidi ära hoidma külmakahjustust taimedele, biotehnoloogia vastaste tõttu. See on vaid üks näide protestist, kuid neid esineb tänapäevani ja protestijatel on eelkõige sama põhjus mida ma mainisin eelmises ala-osas. GMO kasutus Eestis Eestis ei ole keelatud kasutada geeniliselt muundatud organisme.
(väga kallis) Ravim versus platseebo katsete tulemustena kolm võimalust: -Ravim selgelt parem platseebost -Ravim ja platseebo ühetoimelised. -Esineb efektiivsus, kuid teataval osal inimestel. Tulemina otsused: Jätkata uuringut, seisata uuring või leida lisatõendeid ravimi efektiivsuse kohta enne faase IIA ja IIB ERBB2 on TK retseptor, mis on üleekspresseerunud 25% rinnavähihaigetel ning on seotud suurenenud tuumori agressiivsuse ja surmajuhtumitega. Herceptin (Genetech) on antikeha ERBB2 retseptori vastu, tagasivaatena oleks pidanud patsienti seast leidma ERBB2 üleekspresseerijad (efektiivsus 45%) ning uurima ravimi mõju nende hulgas. Farmakogeneetika aitab valida patsiente, kelle jaoks ravim effektiivne (rohelised) ja kes on ülitundlikud (sinine). Ebaeffektiivselt vastavate patsientide (punane) väljaselekteerimine võimaldab edasised katsed muuta effektiivsemaks ja odavamaks. Momendil 10-15 aastat! --- Geeniduplikatsioonide tekkemehhanismid
annaabi.ee 
