LAPSE ARENG KOOLIEELSES EAS ( 3-7 a)
vanemate õdede-vendade või muude lähedastega. Identifitseerimine on keerukas
protsess, mille käigus laps, tajudes teatavat samasust teiste inimestega, teadvustab selle
teise mingid omadused, mida ta tahaks omada. Laps näib käituvat lähtudes usust, et kui
ta käitub samuti kui see teine inimene, siis toob see talle ka soovitud omadused. Algul
laps vaid jäljendab teiste inimeste toiminguid, pikkamööda need generaliseeruvad,
automatiseeruvad - muutuvad osaks lapse enese isiksusest. See identifitseerumisprotsess,
mis algab eelkoolieas, jätkub ka veel kooliajal. (Kui algul poeg jäljendab isa käitumist
väliselt, siis hiljem peab ta isale omast vaoshoitust ja viisakat käitumist enesele
ainuvõimalikuks ja loomulikuks.)
Täiskasvanu toimib ka hinnangu allikana lapse käitumisele. Nooremas eelkoolieas
omandab laps reeglid, mis on seotud hügieeni- ja korraharjumustega. Võime öelda, et sel