resonaator – heli tugevdamiseks nt kõlakast, suuõõs resonants – mingi teise keha kaasavõnkumine heliallikaga võrdsel võnkesagedusel tämber – kõlavärving, kõrva poolt tajutav heli koostis ühes helis on palju osahelisid, tämber sõltub osahelide arvust ja tugevusest, iseloomustamiseks kasutatakse helispektrit keskaja vältused: maxima, longa, brevis, semibrevis, minima, semiminima, fusa, semifusa paus – heli puudumise vältus generaalpaus – kõigile koorihäältele või orkestriinstrumentidele märgitud paus noodi pikendamiseks punkt, pikendusmärk (fermaat), pidekaar (ligatuur) sidekaar ehk legatuur kui noodi järel kaks punkti, lisandub veel pool esimese punkti väärtusest (nt o.. = 4+2+1), võib ka pauside järel kasutada rütm – vältuste kogum / helivältuste organiseeritud järgnevus 1 vaba ehk rubato-rütm (noodid on, varsi pole) 2 modaalne e mensuraalne rütm (aktsenteerimata, rõhke ega taktijooni pole)
esiplaanil seisis. Itaalia ministrite otsustusvõimetus, parlamendisisesed nääklemised ja pisitülid muutusid heliloojale üha vastikumaks ning ta jäi parlamendi liikmeks vaid 1865. aastani. Uute valimiste järel õnnestus tal ka saadikuamet maha panna. Ühiskondlikpoliitiline tegevus hoidis Verdit loomingulisest tegevusest üsna kaua aega eemal ning tema kirjavahetuses, mis oli varem helitöid puudutavaist arutlustest ja sündmustest tulvil, valitses tükil ajal muusikaline generaalpaus. Viie ja kuuekümnendate aastate piiri võib Verdi elus pidada murranguliseks. Kui seitsmeteistkümneaastase (18421859) pingelise töö tulemusena esietendus Itaalias 19, Londonis 1 ja Pariisis 1 eri ooper, siis edaspidi produktiivsus langes ja järgnes pikem vaikimine. Kuigi Itaalia ooperilavadel Verdi teoseid suurima eduga mängiti, toimusid "Maski- ballile" järgnenud ooperite esiettekanded ajavahemikul 18591887 üksnes välismaa teatreis. Kuuekümnendail aastail G
annaabi.ee 
