Vaarao
täiesti uus nähtus Egiptuse religioonis (vt Morenz 1984: 155; Assmann 1984:
251253). Sisuliselt olid Aton ja Ehnaton saanud üheks. Niisiis on tegemist
kuninga isiku erakordse lausa totaalse absolutiseerimistaotlusega (vt ka Stad-
nikov 1998: 43), mis hõlmas nii sekulaarset kui ka religioosset tasandit.
Niivõrd radikaalsed sammud tõid kaasa rea tagasilööke.
Uude pealinna siirdumisega isoleeris Ehnaton end väga olulisel määral te-
gelikkusest, sest eelmise vaarao sugulased, vana õukonna võimukad liikmed
ja kompetentsed ametnikud, kelle võimu Ehnaton otsustavalt väärata ei suut-
nud, valitsesid Egiptust reaalselt edasi mõlemast vanast pealinnast. Riik pidi
ju toimima.
Kuhugi ei kadunud ka peajumal Amoni ega teiste jumalate kultus. Amoni
preestrid, kes tahtsid säilitada oma juhtpositsiooni maa religioosses elus, te-
gid Atoni-vastast kihutustööd. Enamik lihtrahvast kummardas endiselt edasi
annaabi.ee 
