Looduskatastroofid
Kõige kõrgem tegevvulkaan on Cotopaxi (5896m) ja asub Ecuadoris. Vulkaani kõrgemas
osas (4700m-st alates) on vaid igilumi ja liustikud. Väheliikuv, paks ja sitke laava
kujundab järskude nõlvadega kihtvulkaane. Vedel laava, mis jõuab enne tardumist
kaugemale voolata, kujundab laugete nõlvadega kilpvulkaane.
Kui põhjavesi on magma läheduses, kuumeneb ta tugevasti ning võib maapinnale
purskuda kuuma veejoana, mida nimetatakse geisriks. Kui veeaur läbi vulkaanilise tuha
mullitades pinnale kerkib, tekivad pulbitsevad mudavulkaanid.
Korrapäraselt purskavad vulkaanid on tegevvulkaanid. Vulkaanid, mis enam kunagi ei
purska, on kustunud vulkaanid. Väga raske on kindlalt öelda, kas vulkaan on tõeliselt
kustunud või ainult puhkab. Näiteks 1973.a. hakkas ootamatult purskama vulkaan
Heimaey saarel Islandi rannikul ning hävitas 300 hoonet. Ometi peeti vulkaani kustunuks,
sest ta polnud juba vähemalt 5000 aastat tegutsenud.