Geenivaigistus
RNAi rada leidub paljudes eukarüootides, kaasa arvatud kõrgemates hulkraksetes loomades ,
ning mida alustab ensüüm Dicer. Dicer lõikab pika kaheahelalise RNA ehk dsRNA molekulid
väiksemateks umbes 20 nukleotiidi pikkusteks fragmentideks, mida nimetataksegi siRNA-ks.
Iga siRNA hargneb lahti kaheks üheahelaliseks RNA-ks (ssRNA): guide-ahelaks ja passenger
ehk anti-guide-ahelaks. Passenger-ahel lagundatakse, kuid guide-ahel kuulub RNA-
indutseeritud geenivaigistamiskompleksi (RISC).
Selle enim uuritumaks tulemiks on post-transkriptsiooniline geenivaigistamine . See ilmneb
siis, kui guide-ahel paardub mRNA komplementaarse järjestusega ning katalüütiline RNA
indutseeritud geenivaigistamiskompleksi(RISC-i) komponent argonaut tekitab lõike. See
protsess on jaotunud süsteemselt terves organismis hoolimata siRNA piiratud molaarsest
kontsentratsioonist.
Tänu selektiivsele RNAi mõjule geeniekspressioonis on see väärtuslikuks uurimisvahendiks