Biotehnoloogia õpimapp
Selliseid DNA- konstrukte nimetatakse
geenivektoriteks ehk siirdajateks. 1970. Aastate teisel poolel hakati inimese ja mõne
teise liigi genoomipanku bakterites ja pärmseentes kloonitud DNA- fragmentide kujul.
Rakendusbioloogilises suunas hakati otsima võimalusi kasutada transgeenseid
bakterieid meditsiiniliselt oluliste inimese valkude tootmiseks. Raskusi valmistas
asjaolu, et eukarüootse organismi geene ei suuda bakterid algsel kujul transleerida
geenstruktuuri erinevuse tõttu- geenised on mittekodeerivad lõigud (intronid), mida
bakterid ei ,,oska" välja lõigata. Siin tuleb appi ensüüm pöördtranskriptaas. Inimese
rakkudest eemaldatakse huvipakkuva geeni mRNA (millest intronid on juba
kõrvaldatud) ja pöördtranskribeeritakse selle järgi vastav komplementaarne DNA. See
ühendatakse plasmiidiga ning saadud geenivektor lülitub bakteriraku koosseisu
(peamiseks kasutatavaks bakteriks on inimsese soolekepike). Sel viisil loodud