Gmo
seda meelt, et kõik uued taimesordid ja loomatõud, mida inimene on
aastatuhandeid loonud, on tegelikkuses GMO. Valdavalt on seejuures kasutatud
aretamise tehnikaid, st geenid muudeti katse ja eksituse meetodil, näiteks kahe
taimesordi ristamise teel. Ent 1953. aastast, mil James D. Watson ja Francis
Crick tegid kindlaks DNA struktuuri olemuse, on võimalik molekulidega
manipuleerides GMOsid ehitada. Sellisel juhul on tegemist n-ö teadliku
geenimuutmisega. Inimene peaks kasutama kõiki võimalusi, et oma elu
paremaks muuta," leiab Raivo Vilu. "Geene on muundatud kogu aeg, küsimus on
selle muundamise meetodites. Ja eks muidugi esineb ka tagasilööke, aga me
peame sellega harjuma."
Ravimitööstus keskendub GMO-valkude tootmisele
Biotehnoloogiafirma Quattromed arendusdirektor Tiit Talpsep tõdeb, et
ravimitööstus on geenitehnoloogia arengust väga huvitatud, kusjuures just
ravimitööstus on selle arengu teerajaja