tulevikus tekkida ning kuidas neid ennetada ja teadlased saavad uurida erinevate haiguste tekkepõhjuseid, eelkõige krooniliste haiguste. Projekt aitab teadusel areneda ning meie järgmiseid põlvkondi paremini ravida. Projektis osalemine on vabatahtlik ning tasuta, kuid selle eest väga kasulik nii igale inimesele, tema lähisugulastele kui ka kogu riigile. Eelmisel aastal ühines projektiga üle 100 000 inimese, sel aastal on oodata veel vähemalt 52 000 geenidoonorit. "Eesti geeniprojekt" on ühendanud Eesti rahva, nii paljud soovivad tulevaste põlvede jaoks elu paremaks muuta. Ka keskkonnaprojekt "Teeme ära!" on olnud väga edukas. "Teeme ära!" on koristusprojekt, mille eesmärgiks ei ole ainult prügi koristamine üle Eesti. Selle suurimaks eesmärgiks on prügistamise probleemi teadlikkuse tõstmine ning jäätmemajanduse paremaks muutmine. Üritus on vabatahtlik ja tasuta. Inimesed üle Eesti saavad kokku ning
Mida geenidoonorilt küsitakse? Küsitakse põetud haigusi, harjumusi(suitsetamine, alkoholi pruukimine), füüsilist aktiivsust, toitumist, elukeskkonda jms. Lisaks küsitakse Sinu vanemate ja laste nimesid ja sünniaegu. Kui nad on surnud, siis tuntakse huvi ka nende surmapõhjuse ja -aja vastu. Nende andmete alusel koostatakse sugupuu, mille abil saab jälgida haigustunnuste kandumist põlvest põlve. Küsimustiku täitmiseks kulub umbes tund-poolteist. Millal ja kuidas geenidoonorit tulemustest teavitatakse? Geeniandmete analüüs toimub hiljem, põhiuuringu käigus. Geenivaramu teatab meedia kaudu oma valmisolekust väljastada andmeid geenidoonoritele. Kuidas Geenivaramu andmekogu luuakse? Geenivaramu andmekogu loomisel võib eristada kahte omavahel seotud ja paralleelselt toimuvat andmete kogumise protsessi. Üks neist on terviseandmete, teine geeniandmete kogumine. Inimene, kes soovib Geenivaramu projektis osaleda, pöördub oma perearsti poole ja
annaabi.ee 
