kaupmehed. Arvutuslaud kaotas oma tähtuse Euroopas siis, kui hakkas levima paber ja kirjutamine. Ajalugu Järgmiseks suuremaks sammuks olid mehaanilised, elektromehaanilised ja elektroonilised analoogarvutid, mis kaotasid oma tähtsuse enamikus valdkondades digitaalelektroonika arenedes ja odavnedes. Esimesteks elektronarvutiteks peetakse saksa teadlase Konrad Zuse poolt välja töötatud Z3 (1941. aastal) ja Z4 (1944) ning 1944 Briti salateenistusele (GCHQ) loodud Colossust (mudelid Mark 1 ja Mark 2) ning 1946 Ameerika Ühendriikides valminud ENIAC, mis erinevalt Colossusest oli üldotstarbeline arvuti. Selle ajastu arvutid olid valdavalt elektronlampidel, ebatöökindlad, gabariitidelt suured (hõlmasid enda alla terveid korruseid ja maju) ning tarbisid elektrit suurusjärkudes, mida andsid terved elektrijaamad. 1950ndatel võeti kasutusele transistorid, mis vähendasid arvutite voolutarvet mitmekordselt. Eesti ja arvutid
Peamine ideoologia on Ingsoc. Rahvast jälgib "Armastuse Ministeerium" (Ministry of love), erinevate kaamerate ja mikrofonitega ning vahistavad kõik, kes mõtlevad teisiti. Kõik koputavad kõige peale ning keegi ei usalda kedagi. Kas Orwelli sõnad on tõeks saanud? Ümbermaailmne jälgimisühiskond juba on töös. Ainuüksi Inglismaal on 4 200 000 turvakaamerat, millest 200 000 asub Londonis. Ning Edward Snowdeni tunnistustest oleme me teada saanud, kui ekstensiivne on NSA, GCHQ jt lääne vastuluure teenistuste luuretegevus, enda riikide kodanike hulgas, sotsiaalmeedia platformidel, nt: Facebook, Twitter, Skype jne. Lisaks luureteenistuste tegevusele internetis kasutavad nad koos politseiga, selliseid Masinaid nagu IMSI püüdjad. IMSI püüdjad on asjad, millega saab isikute telefone jälitada ja isikut kellele helistatakse tehes ennast võlts mobiilitorniks. Sellele lisaks on osad firmad töötanud välja tarkvara millega saab telefonidesse
Kahjuks kaotas nende projekt rahastajad. Teise maailmasõja ajal füüsikaprofessor John V Atansoff ja gradueeritud õpilane Lowa State Kolledzist Clifford E.Berry alustasid elktroonilise arvuti ehitamist. Sõja tõttu kahjuks ei jõudnud nad ka seda lõpetatud. (Web zone, 2014) 3.2 Esimesed elektronarvutid Esimesteks elektronarvutiteks peetakse saksa teadlase Konrad Zuse poolt välja töötatud Z3 1941. aastal ja Z4 1944. aastal ning 1944 Briti salateenistusele GCHQ loodud Colossust ning 1946 Ameerika Ühendriikides valminud ENIAC, mis erinevalt Colossusest oli üldotstarbeline arvuti. Selle ajastu arvutid olid valdavalt elektronlampidel, ebatöökindlad, gabariitidelt suured, hõlmasid enda alla terveid korruseid ja maju, ning tarbisid elektrit suurusjärkudes, mida andsid terved elektrijaamad. Eestisse jõudis esimene elektronarvuti 1959. aastal. Selleks oli Tartu Riiklikus Ülikoolis käivitatud Ural-1. (Taimi dreier, 2014)
annaabi.ee 
