I teema eksam: meeled ja taju 1. Helialine sagedusele vastab psüühikas heli kõrgus. 2. Eristuslävi on: vähim tunnetatav erinevus subjektiivsetes intensiivsustes (nt vähim helitugevuste vahe, mida inimene eristab) 3. Tasakaalumeele retspetorid paiknevad poolringkanalitel ja tähnielunditel ja reageerivad endolümfi liikumisele. 4. Värvide eristamisel on oluline, et funktsioneeriksid kolvikesed (koonused). 5. Maitsmismeele info sensoorne kodeerimine on seletatav kõige paremini mustriteooria abil 6. Binokulaarne disparaatsus on oluline sügavustajuks. 7. Agnoosia puhul ei tunta objekte ära. 8. Kus toimub helide transduktsioon? Cort’i elundis karvarakkudel. 9. Milline vastusevariantidest ei kuulu tajulise grupeerimise printsiipide (geštaltide) hulka? Lahutatavus. Geštaltid: sarnasus, hea jätkuvus, ühtlane taust. 10. Pimedusadaptsiooni esimeses faasis adapteeruvad koonused umbes 10 minuti jooksul pimedusega. 11. Mida m...
muutub ka lääts positiivseks. (Le Berre 2000) Saagi jahtimisel on oluline jääda märkamatuks, seega ühe silmaga märgatud saagile liigutatakse ka aeglaselt, minimaalse pea liigutamisega ka teine silm. Saaki jahivad nad monokulaarse sügavustajuga, mitte stereopsise abil. Roomajate kohta on neil väga hea nägemine, mis laseb neil näha ka väikeseid putukaid 5-10 meetri kauguselt. (Ott 1998) Monokulaarne sügavustaju seisneb selles, et asja kaugust hinnatakse kujutise liikumise järgi reetinal. Mida rohkem liigub kujutus, seda lähemal on objekt. Evolutsioonile toetudes on monokulaarne sügavustaju ning korneaalne akommodatsioon primitiivsemad mehhanismid kui binokulaarne nägemine ja stereopsis. Kõige sarnasem moment stereopsisele on hetk, enne saagi ründamist, mil kameeleon fokusseerib mõlemad silmad ühele punktile. Kameeleonid suudavad näha nii meie jaoks nähtavat kui ka UV-valgust