Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus
K p=
p aA × p bB
pA...pD – gaasiliste ainete A...D osarõhud atm.
Kui reaktsioonis osaleb lisaks gaasidele ka tahkeid või vedelas olekus aineid, siis ei panda neid
tasakaalukonstandi avaldisse, sest tahke aine ja puhta vedeliku kontsentratsioon on püsiv
suurus, mille võib viia tasakaalukonstandi sisse.
K P ja K c vahel kehtib seos:
∆n
K P = K c × ( RT )
R- universaalne gaasikonstant
T- absouluutne temperatuur K
∆ n - gasasiliste ühendite moolide arvu muutus reaktsioonis
Mida suurem on Kc või Kp, seda enam on tasakaalusegus saadusi, st reaktsiooni tasakaal on
nihutatud paremale saaduste tekke suunas.
Le Chatelier' printsiip: Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu
nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. Tegurid, mis
mõjutavad reaktsiooni tasakaalu, on järgmised: konsentratsioon, temperatuur, rõhk.