Rahvusooper Estonia ja muusika mõisted
näol.
Keelpillid
Juba 17. sajandist on teateid viiuli olemasolust Eesti linnades. Pillil mängimine
levis kiiresti ja peagi muutus uudne mänguriist väga populaarseks. Küladesse
jõudis viiul aastakümneid hiljem ning oli algselt seotud
vennastekoguduseliikumisega.
Muuseumi kollektsioonis on sadakond viiulit, vioolat, tsellot ja muud keelpilli,
neist ekspositsioonis küll vaid väike osa. Unikaalsemad on itaalia pillimeistrite
Paolo Maggini ja Gasaprd Duiffo Pruggardi valmistatud pillid. Vanimaks
teadaolevaks Eestis elanud pillimeistri tööks on Antony Wäszgnergeri 1727.
aastal tehtud viiul. Pillikollektsioonis on August Kristali (1866-1925) ja Felix
Villaku (1921-1997) rahvusvahelistel võistlustel auhindu saanud pillid, tuntud
meistrite Jakob Maloki, Peeter Ivanovi, Hans Nordeni, Johannes Hingi, Johann
Rätsepa, Aado Pudeli ja paljude teiste nimekate meistrite tööd, mis on leidnud
ka rahvusvahelist tunnustust