Hiina müür
Mingi
dünastia astumist Hiina troonile 1360. aastal. Kartes mongolite ja teiste põhjas elavate
hõimude järjekordset rünnakut, pikendati müüri 6700 kilomeetrini ja tugevdati vahitorne
ning kindlusi. Lisaks eelmainitule varustati vahti pidavad sõdurid kahuritega. Toona
koosnes müüri kaitsemeeskond hinnanguliselt miljonist sõjaväelasest.
Suur Hiina müür 1907. aastal.
.
Hiina müür jagati Mingi ajastul üheksaks kaitsetsooniks, millest igaühe kaitsmise eest
vastutas kohalik garnsioni müüri ehk tollast riigipiiri efektiivselt kaitsta, rajati müüri
lähedusse hulgaliselt sõjaväelinnakuid, kus oli vajadusel võimalik kiiresti abijõudusid
tuua. Sõjaväelinnakute lähedusse kerkisid ajapikku aga uued asulad ja linnad, seetõttu
aitas Hiina müür kaasa ka hiinlastega asustatud maa-ala laienemisele.
Kui varem oli kasutatud puitu ja kive, siis Mingi ajastul ehitati müüri peamiselt
põletatud tellisest See tagas kaitserajatise tugevuse ja parema säilimise