JUPITER
keeriseline moodustis,
mille läbimõõt on paar korda suurem
Maa läbimõõdust.
MAGNETVÄLI
Magnetväli on Jupiteril 20 korda
tugevam kui Maal. Planeedi võimsad
kiirgusvööndid küündivad pinnast 8
miljoni km kauguseni. Tugevatel
magnetväljadel on oma roll Galileo
kuude, eriti Io – vulkanismi energia,
keskkonna kujundamisel.
KAASLASED
Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada
63 kuud. Neli suuremat – lo, Europa,
Ganymadese ja Callisto – avastas
Galileo Galilei 1610, neid võib näha
tavalise prismabinokliga. Nad tiirlevad
täpselt planeedi ekvaatroi tasandis
ringjoonelistel orbiitidel.
LO
Planeetide kuude seas on
ainulaadne Io, millel peale
atmosfääri on avastatud 7
tegevvulkaani, laava valgumist
pinnale ja Maa geisreid
meenutavaid purskeid.
LO VULKAANID
Vulkaaniline aktiivsus Iol on tingitud
Jupiteri lähedusest, ehk seda taevakeha
annaabi.ee 
