Tähtedes toimuvad füüsikalised protsessid
Aega on selleni ligi 5 miljardit aastat.
(lk 140 Erkki Oja „Põhjanael“ 2001)
Lisa
Röntgen- ja gammaastronoomia. Gammasähvatused
Röntgenkiirgus on ultraviolettkiirgusest lühema lainepikkusega (0,01- 10 nanomeetrit).
Gammakiirguse lainepikkus on väiksem kui 0,01 nanomeetrit.
Röntgeni- ja gammakiirguse vahendusel näeme kosmose vägivaldsemaid kohti: kõige
kuumemaid objekte ja võimsaid plahvatusi.
Kogu taeva vahest kõige mõistatuslikumad nähtused on avastatud gammatehiskaaslastega.
Alates 1967. aastast on vaadeldud ootamatult ilmuvaid gammasähvatusi. Sähvatus kestab paar
sekundit ja seejärel võib mööduda mitu kuud, enne kui järgmise sähvatus registreeritakse.
Aeg-ajalt leiab kusagil kosmoses aset kohutav tuumaplahvatus, mis on nii võimas, et
maapealsete tuumakatsetustega ei saa seda võrreldagi. Milline taevakeha põhjustab niisuguse
plahvatuse?
Camptoni tundlik aparatuur registreerib keskmilselt ühe gammasähvatuse iga päev. See teeb
annaabi.ee 
