heeliumi tuum, massiarv 4, laeng 2. - kiirgus-beetaosakesed on elektronid, mis tekivad tuumast pärit neutroni lagunemisel elektroniks ja prootoniks.liikumisel ioniseerib õhuosakesi ehk tekitab uusi ja kiireid ioone.läbimisvõime on umb sada korda suurem kui alfakiirgusel, kuid siiski palju väiksem kui gammakiirgusel. Beetakiirguse peatamiseks on vaja õhukest metall- lehte.Beetakiirgus võib tekitada kiirgustõbe, vähki ja surma.Beetaosake = elektron, massiarv 0, laeng -1. - kiirgus-gammaosakestel seisumass puudub, energia on kõige väiksem.ohtlik kiirgus, mis on kõige enam põhjustatud selle läbitungimisvõimest.kasutusel piirivalves ja ka nt. meditsiinis.gammaosake = gammakvant, massiarv 0, laeng 0 Tuuma seosenergia. Aatomituuma seoseenergia on energia, mis on tarvis aatomituumale anda, et lõhkuda see üksikuteks nukleonideks Eriseosenergia Eriseosenergia on seoseenergia ühe nukleoni kohta. Massidefekt Massidefekt on aatomituuma moodustavate
määratakse maavärinate poolt inimesele tekitatud kahjustuste suurust. 30. Radioaktiivsus st kiirgavad iseeneslikult suure energiaga osakesi. Radioaktiivsetest ainetest väljub kolme liiki osakesi: alfa-, beeta- ja gammaosakesed. Alfaosakesed (heeliumi aatomite tuumad) on kõige suurema massiga ja vähima läbitungimisvõimega. Beetaosakestel (kiired elektronid) on mass väiksem ja läbitungimisvõime suurem. Gammaosakestel (elektromagnetilise välja osakesed e footonid) ei olegi paigalseisumassi ning nende läbitungimise võime on suurim. Suurused millega radioaktiivsust mõõdetakse: 1. Ajaühikus toimuvate rad osakeste lagunemise arv. SI Bq(behirell) 1 lagunemine / 1 sek. Eriaktiivsus pindalale Bq/m 2, ruumalale Bq/m3, massile Bq/kg. 2. Kiirgusdoos (kirguse aktiivsus * toimeaeg). Neeldumisdoos on keskkonnas neeldunud kiirgusele vastavat energia hulka. SI Gy(grey) = 1J/1kg aines
annaabi.ee 
