JUPITER
sondi. Kahe aasta jooksul peab see uurima nii Jupiteri ennast kui ka mitmeid
tema kaaslasi.1610. aasta jaanuaris Galileo avastatud Jupiteri suured kuud
näitasid, et ka mõni teine planeet peale Maa võib omada kaaslasi. See oli
tähtis tõend Kopernikuse maailmasüsteemi kasuks. Oli ju tolle ajani Kuu ainus
teadaolev planeedikaaslane. Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud.
Neli suuremat lo, Europa, Ganymedese ja Galisto.
Jupiter koosneb umbes 90% vesinikust ja 10% heeliumist metaani, vee,
ammoniaagi ja kivimi lisandiga. Planeet on märgatavalt lapik, sest kiire
pöörlemine surub Jupiteri pooluste kohalt kokku.
Ööpäev kestab tal napilt alla kümne tunni. Jupiteri läbimõõt on umbes 143
000 km, 11 korda suurem kui Maal. Läbipaistmatu pilvkatte tõttu ei ole hiiglase
pind nähtav.Oleks siiani teda uuritud vaid teleskoopide abil, teaksime esimese
hiidplaneedi kohta praegu veel kaunis vähe.
annaabi.ee 
