omandatud kiirendused on vastassuunalised. Vastavalt N.II seadusele F1=-F2. Kaks keha mõjutavad teine teistsuuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega. (j). Ülem. gr.s.. 1667.a. avastas Newton. Kaks punktimassi mõjutavad teine teist jõuga mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruudug F=G(m1+m2)/r²; Antud seaduspärasuse avastas Newton uurides kuu tiirlemist ümber maa ning kehade vabalangemist. 1. Galelei tegi kinglaks, et erineva massiga kehad liiguvad maa poole sama kiirendusega g=9,8m/s². Newtoni 2. seadusest järeldub siis et gravitastiooni jõud peab olema võrdeline massiga. (j) N.2. g=F1/m1=F2/m2; F~m; 2. N.3.s.-se põhjal mõjutavad kehad teineteist võrdsete jõududega seega peab gravitatsiooni jõud olema võrdelin mõlema keha massiga.(j) N.3.s. |F1|=|F2|; F~m1m2; 3. (j) (g=9.8;R=6400km;384000km; gk=0,0027m/s²) gk=v*v/r...Kõrguse suurenedes 60 kord, kiirendus väheneb 60² korda. N
võõrdunud ja kinnine inimene. (Karu 1998: 47) 6 Newtonile omistatakse väljendus: "Kui ma teistest pisut kaugemale nägin, siis sellepärast, et ma hiiglaste õlgadel seisin." Suurimad nendest hiiglastest olid Descartes (vt. joonis 2.), Kepler (vt. joonis 3.) ja Galilei (vt. joonis 4.). Joonis 2. Descartes (www) Joonis 3. Kepler (Kepler.www) Joonis 4. Galelei (People.www) Descartes'ilt päris Newton analüütilise geomeetria, mis talle algul raskena tundus; Keplerilt kolm planeetide liikumise põhiseadust, mis too kakskümmend kaks aastat kestnud üliinimliku pingelise arvutustöö tulemusena Tycho Brahe täpsete vaatlusandmete põhjal empiiriliselt oli avastanud; Galileilt võttis ta üle inertsi- ja vaba langemise seaduse, mis said tema enese liikumisõpetuse põhisammasteks. (Nupuvere. www) 31. märtsil (20. märts) 1727
annaabi.ee 
