Referaat füüsikas 2006.01.21 Difuusne aine galaktikas Difuusne aine galaktikas ehk tolm-, gaas-, udukogud ja tähtedevahelised pilved. Ruum tähtede vahel on tühjem, mis tahes maapealses laboriseadmes saadud vaakumist. Uurimised on näidanud, et tähtedevaheline tolm on koondunud piki galaktikapinda kitsasse kihti paksusega 200-300 pc. See tolm moodustab osaliselt pideva hõreda keskkonna, osaliselt on ta aga koondunud selles keskkonnas ujuvatesse suurema tihedusega tolmupilvedesse. Keskmiselt nõrgeneb valgus Galaktika tasapinnas 1000 pc pikkusel teel 1,5 tähesuuruse võrra. Mõned pilved on neis sisalduva tolmu tõttu läbipaistmatud ja me näeme neid tumedate udukogudena. Et tähtedevahelised kaugused on tohutud, võib hõredastki gaasist moodustuda väga suure massiga pilvi. Linnutee galaktika massist umbes kümnendik on tähtedevaheline hajusaine. Kosmoses leidub nii gaasi kui ka tolmu. Suurem osa gaasi...
Andromeda galaktika NGC 5457 (nõelaratta galaktika) Galaktikate areng Esimese miljoni aasta jooksul hakkavad ilmnema galaktikatele iseloomulikud jooned: tähekobarad, mille keskmes on massiivne must auk, uute tähtede teke väga kiire ja tihe. Suure musta augu teke on väga tähtis galaktika arenemisel, sest see määrab ära kui palju ainet suudab galaktika endaga siduda. Järgmise kahe miljardi aasta jooksul hakkab kogunenud ainest arenema galaktiline ketas. Galaktika jätkab kasvamist terve oma elu ning galaktikate ühinemine on iseloomulik nende varases elueas. Aja möödudes tõenäosus, et kaks sama suurt galaktikat ühinevad väheneb. Galaktikate kokkupõrkumine, mis lõpeb nende ühinemisega.. Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:M101_hires_STScI-PRC2006 http://docs.kde.org/stable/et/kdeedu/kstars/ai-ellipgal.html http://www.google.ee/imgres?hl=et&sa=X&tbo=d&biw=1366 http://et
Taevakoordinaadid. Horisondilised ja ekvatoriaalsed koordinaadid. Taevakoordinaatide süsteemid Taeva uurimisel on üks põhilisi elemente kindlakstegemine, kus siis taevakehad asuvad. Kasutatakse taevasfäärile projitseeritavat koordinaatide võrgustikku, mis sarnaneb maapinna puhul kasutatava geograafilise koordinaatide süsteemiga. Geograafiline ("Maad kaardistav") koordinaatide süsteem on seotud Maa pöörlemisteljega. Taevasfäär on kujuteldav hiiglasliku raadiusega sfäär, mille keskmeks on Maa. Click to edit Master text styles Second level Third level Ekvaatorilised Fourth level taevakoordinaadid Fifth level vaadatuna 60. põhjalaiuskraadi kohalt. Ekvatoriaalsed koordinaadid...
• Galaktika koosneb lati-kujulisest tuuma piirkonnast, mida ümbritseb gaasist, tolmust ja tähtedest koosnev ketas. • See ketas moodustab neli erinevat spiraalset struktuuri, mis keerduvad logaritmilise spiraalina väljapoole tuumast. • Linnutee arvatav mass on varieeruv, olenedes arvutusmeetodist ja kasutatud andmetest. Viimaste arvutuste kohaselt on Galaktika minimaalne mass 5,8x1011 päikese massi. • Enamus Linnutee massist võtab enda alla tume aine. GALAKTILINE TSENTER • Galaktika tsentris on väga palju tihedat ainet ja on äärmiselt suure massiga. • Intensiivse raadiolaine allikas, mida tuntakse Sagittarius A* nime all, arvatakse olevat Linnutee keskpunktiks. • Nüüdseks on kindlaks tehtud, et Linnutee tsentris asub massiivne must auk. Arvatakse, et kõikide galaktikate keskpunktis on nn must auk. SUURUS • Linnutee diameeter on ligikaudu 100 000 ja paksus umbes
Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb enam kui 100 miljardist tähest. Linnutee galaktika tuum on Päikese massist vähemalt miljard korda suurem.Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika. Päike paikneb Linnutee galaktika tasandi läheduses, ühe spiraalharu sisemisel serval, 34 000 valgusaasta kaugusel galaktika tuumast. Ühe täistiiru galaktikas teeb Päike 200 miljoni aasta jooksul ( üks galaktiline aasta ) . Maalt vaadates asub Linnutee galaktika tuum Amburi tähtkujus. Päike tiirleb koos oma planeetidega ümber galaktika keskme kiirusega 300 km/s. Ühe täistiiru galaktikas teeb Päike 200 miljoni aasta jooksul. Tüüpiline kaugus galaktikate vahel on u. kümme korda suurem nende läbimõõdust. Valdaval enamikul galaktikatest, mille spektreid on suudetud pildistada, on spektrijooned nihkunud spektri punase otsa poole ( nn. punanihe ).
need ei ole üksikud tähed vaid terved tähtede linnad galaktikad, kaugemal kui linnutee. Ühe aastaga läksime me ühe galaktika universumi pildilt miljardite galaktikatega universumi pildile. Astronoomide silmaring laienes tohutult. See oli astronoomia ajaloo suurim avastus. Meie galaktika diameeter on kuskil 100 000 valgusaaastat. See võib meie jaoks suur tunduda, kuid võrreldes seda mõne teise galaktikaga, on linnutee galaktika siiski võrdlemisi väike. Andromeda, meie lähim galaktiline naaber on kaks korda suurem linnuteest. M87 on suurim elliptiline galaktika meie kosmilises hoovis ja see on palju suurem Andromedast. Kuid M87 on tibatilluke võrreldes selle hiiglasega: IC1011 on suurim galaktika,mis siiani leitud. Selle läbimõõt on 6 miljonit valgusaastat. See on tervelt 60 korda suurem kui meie linnutee. Me teame, et galaktikad on suured ja need on kõikjal, kuid miks see nii on? Esimesed galaktikad pidid sündima kohe pärast suurt pauku
energiaevolutsiooni vajadus vaimseks rikastumiseks ainevahetuse seaduste alusel. Inimlikus vaimses maailmas valguskiirega rikastatud verelible, rikastub biovooluga ja saavutab iseseisvust tagava staatuse. Iseseisev bioloogiline energiaühik peab omama valkainet kui kandeühikut, valguskiirt kui programmi ja biovoolu kui energiaühiku stimulaatorit. Ilma siseenergia struktuurita ei saa eksisteerida ükski bioloogiline energia ega aine. Täpselt samuti nagu toimib galaktiline gravitatsiooni energia hoides planeete, tähtkujusid, komeete, kuud ja päikest pidevas liikuvas trajektooris, hoiab inimlik siseenergia struktuur ainerakke ainekoostises. Ükskõik milline ka ei oleks bioloogiline aine, ilma siseenergia olemasoluta laguneks aine energiakoostisosadeks. Rikastades atmosfääri aine koostisosadega, sellega moodustatakse järeltuleva põlvkonna jaoks tingimusi tulevaseks eluks. Kui toimub metsas tulekahju, siis tähendab see ainevahetuse
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool LINNUTEE EHK GALAKTIKA Referaat Koostaja: Jaan Sild AV10 Juhendaja: Õp. Tiit Lapp Vana-Võidu 2013 Sissejuhatus Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. See sisaldab ka meie Päikesesüsteemi. Eestis kutsutakse seda Linnuteeks, paljudes teistes maades kreeklaste eeskujul Piimateeks (kr. Galaktikos, ingl. Milky Way, sks. Milchstrasse). Seda selle tõttu, et ta on nähtav öösel nõrgalt ebaühtlaselt helenduva vööna. Hiinas ja Jaapanis kutsutakse seda hõbedaseks jõeks, Ginga Galaktika näeb välja selline Maa asukoha tõttu. Maa asub Galaktika keskpunktist kahe kolmandiku kaugusel kogu Galaktika suurusest, selle tasandi läheduses, seesmise Orioni haru ja välimise Perseuse haru vahel. Linnutee on varbspiraalne gal...
Meie Galaktika üldiseloomustus Kuuvalguseta sügisööl on hästi näha üle taeva ulatuv hele vöönd - Linnutee. Helendus on tingitud paljude tähtede valgusest, mida palja silmaga ei saa eristada. Mõnedes kohtades varjavad tähti kosmilise tolmu pilved. Meie Galaktika ongi Maalt nähtav Linnuteena. Galaktikas vaadeldud ainest moodustavad 98% tähed. Meie Galaktika on läätsekujuline, pealtvaates spiraalsete harudega. Tema läbimõõt on 30000 pc ja paksus 2500 pc. Mass 2*Päikese massi. Päikesesarnaseid tähti on Galaktikas ca 150 miljardit. Päike asub Galaktika tsentrist 10000 pc kaugusel ja tiirleb ümber Galaktika tuuma kiirgusega 150 km/s 200 miljoni aastaga ( Galaktika aasta ). Mateeria esineb Galaktikas kahel kujul: esiteks ainena ( tähtedel plasma, gaas, kosmiline korpuskulaarkiirgus, planeetidel tahkes olekus, kosmilises ruumis gaasi ja tolmuna ) ja teiseks väljadena ( elektromagnet ning gravitatsiooniväli ). Arvutused näitav...
Kooli nimi Nimi klass Uku Masing Referaat Juhendaja: SISUKORD Sisukord.......................................................................................................................3 Elulugu.........................................................................................................................4-6 Teised tema kohta........................................................................................................7-11 - Toomas Paul Ukust 7 - Jaan Kaplinski Ukust 8-11 Looming.......................................................................................................................12-15 - Arbujad ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
