aastal, üks neist Eesti autoritelt ( Einasto, Kaasik, Saar ). Eestlaste avastused · Tumeda aine teooria tõestamiseni jõudis Jaan Einasto, keda võib pidada tumeda aine ja universumi kärjekujulise struktuuri avastajaks. · Koos kolleegidega suutis ta tõestada, et galaktikate ümber on tume aine, mille mass ja raadius on kümme korda suurem nähtavate galaktikate omast. · Ühe Einasto rühmas töötava astronoomi, M. Jõeveeru, ettepanekul võeti galaktikate ja galaktikaparvede ruumilise jaotuse uurimisel kasutusele nn. kiildiagrammid ning see meetod on muutunud nüüd üldkasutatavaks galaktikaparvede ruumilise jaotuse uurimisel. Jaan Einasto · Ta on põhjalikult uurinud galaktikate ja universumi ehitust, samuti kosmoloogiat. Oli üks esimesi astronoome, kes uurides galaktikate kinemaatikat ja selle seoseid teiste galaktikate parameetritega põrkus tumeda aine olemasolu
Tumeda aine teooria tõestamiseni jõudis rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti astrofüüsik ja akadeemik Jaan Einasto, keda võib pidada tumeda aine ja universumi kärjekujulise struktuuri avastajaks. Koos kolleegidega suutis ta tõestada, et galaktikate ümber on tume aine, mille mass ja raadius on kümme korda suurem nähtavate galaktikate omast. Ühe Einasto rühmas töötava astronoomi, M. Jõeveeru, ettepanekul võeti galaktikate ja galaktikaparvede ruumilise jaotuse uurimisel kasutusele nn. kiildiagrammid ning see meetod on muutunud nüüd üldkasutatavaks galaktikaparvede ruumilise jaotuse uurimisel. 1975. aastal toimus Tallinnas esimene ainult tumeainele pühendatud teaduskonverents kogu maailmas. 2007. aastal anti J.Einasto juhitud teaduskollektiivile, kuhu kuulusid veel Maret Einast, Enn Saar ja Erik Tago, Eesti Vabariigi Teaduspreemia teadusharu paradigmat ja
interpreteerimisele. (7) 1 Foto 17. Teoreetiliste astrofüüsikute rühm tänapäeval. Autor teadmata, koht teadmata, aeg teadmata. Allikas http://www.aai.ee/muuseum/Kasikirjad/HTML/index.html?teadustartuobservatooriumis.htm Kosmoloogia osakond jaguneb Kosmoloogia töörühmaks, galaktikate töörühmaks ja andmeside töörühmaks. Kosmoloogia töörühma uurimisteemad on rikaste galaktikaparvede andmebaasi kogumine, superparvede kataloogi koostamine ja superparvede omaduste ja ruumijaotuse uurimine, galaktikagruppide ja galaktikaparvede ning tumeda aine halode omaduste uurimine erinevas ümbruses, galaktikaparvede ja superparvede ruumjaotuse korrapära uurimine, röntgen- ja optiliste parvede jaotuse uurimine superparvede tühikute võrgustikus, maailmaruumi ehituse modelleerimine eriti suure lahutusega mudelites,
võrreldes 10-20 korda. Kosmoloogia osakonna tööd veab akadeemik Jaan Einasto. 1970. aastatel said Tõravere kosmoloogid kuulsaks galaktikate massiivsete kroonide ehk varjatud massi avastamisega. Sellest edasi viis loogiline rada Universumi raku- ehk kärgstruktuuri avastamiseni. 1997. aastal ilmus maailma preztiisikaimas teadusajakirjas "Nature" J. Einasto, M. Einasto, Veikko Saare, E. Tago ja kuue välismaise kolleegi artikkel sellest, et rikaste galaktikaparvede ruumilises jaotuses on selgesti näha korrapärane struktuur. Universum näib meenutavat kolmemõõtmelist malelauda, mille suuruseks on 120 megaparsekit. Tartu observatooriumi kolmanda osakonna-atmosfäärifüüsika- uurimissuunad on aluspinna füüsika, klimatoloogia, aktinomonitooring, biogeofüüsika ja dünaamiline meteoroloogia. 10 Kasutatud kirjandus · EE 5 lk.81-89 · ENEKE 2 lk.170-173 · http://www.hot.ee/triinu7/8.htm
galaktikaparve keskel Neitsi tähtkujus. Rohkem leidub Universumis väikesi ovaalse kujuga tähesüsteeme, mida nimetatakse kääbuselliptilisteks galaktikateks. Ka meie Galaktika ja Andromeeda (Kohalikus) süsteemis on kõige enam selliseid kääbuseid. Hiidelliptilised parvegalaktikad on tekkinud mitme galaktika liitumise teel või väiksemate galaktikate haaramisega suure galaktika poolt. Selline galaktiline kannibalism näib olevat tavaline galaktikaparvede keskel, kus galaktikaid on tihedamalt koos ning kus nende liikumise tõttu võivad nad omavahel põrkuda. Kui taevast hakati mõõtma röntgenkiirguse lainealal (esmakordselt satelliidilt UHURU aastatel 1970-1973), siis selgus, et galaktikaparved on röntgenkiirguse allikad. Röntgenkiirgust ei saa mõõta maa pealt, sest atmosfäär neelab selle täielikult. Selleks tuleb kasutada õhupalle-sonde või satelliite.
tihenenud“. Mõned galaktikad liiguvad üksteise suhtes ning piisavalt lähedale sattudes võivad nad üksteist mõjutada – paljud spiraalsed galaktikad võivadki olla tekkinud väiksemate galaktikate kokkupõrkel. Galaktikad koonduvad galaktikaparvedesse. Ühes parves võib olla sadu, isegi tuhandeid galaktikaid – näiteks 140 miljoni parseki kaugusel asuvas Coma parves on loetud kokk üle kümne tuhande galaktika. Galaktikaparvede uurimisel selgus, et nende mass-heleduse suhe on umbes sada korda väiksem oodatust – nende aine kiirgusvõime tundus olevat sadu kordi nõrgem kui tähtedel ja galaktikatel. Seda silmale ja teleskoopidele nähtamatut materjali on hakatud kutsuma varjatud massiks ehk tumeaineks ehk tumeenergiaks. Justnimelt tumeainet peetakse galaktikaparvede moodustumise peamiseks põhjuseks – kui seda poleks, hajuksid galaktikad „vaid“ mõne miljardi aastaga.
· Friedman´i mudel, mis järeldus ÜRT-st ja kosmoloogilisest printsiibist, · Elementaarosakeste teooria. Kosmoloogiliste mudelite vaatuslikud alused Kosmoloogiline printsiip: Universum on ruumiliselt homogeenne ja isotroopne - Universumis on kõik ruumipiirkonnad samaväärsed, st kõikidel ruumipiirkondadel on samad füüsikalised omadused. Kosmoloogiline printsiip kehtib ainult piisavalt suures mastaabis, so minimaalselt sellises mastaabis nagu kaugus galaktikaparvede vahel, seega umbes 100 miljonit valgusaastat. Väikesteks piirkondadeks ehk punktideks loetakse galaktikate parvesid läbimõõduga umbes 30 miljonit valgusaastat. Hubble´i seadus- mida kaugemal asub vaatlejast kosmoloogiline objekt (nt galaktika), seda kiiremini ta vaatlejast eemaldub: kus - eemaldumise kiirus, - vaadeldava objekti kohavektor (vaatleja on koordinaatide alguspunktis), - Hubble´i konstant. H- on konstant selles tähenduses, et antud ajahetkel on kõigi galaktikate
annaabi.ee 
