Laserid
aga leidub muidki võimalusi. Tööreziimi järgi eristatakse pidevreziimis töötavat ja
impulsslaserit. Töötava aine põhjal eristatakse gaas-, vedelik-, pooljuht- ja dielektriklasereid. [2]
4.1 Gaaslaser
Gaaslaserile on omane kiirguse suur monokromaatilisus, lainepikkuse stabiilsus ja kiirtekimbu
väike hajumisnurk. Gaaslaserid saavad töötada nii pidevas kui impulssreziimis.[2]
Kõige võimsamate gaaslaserite hulka kuulub gaaslahenduslaser. Selles töötav aine on
süsinikdioksiidi ja lämmastiku segu ning pööratud jaotuse tekitab gaaslahendus. Sellise laseri
võimsus on pidevreziimis kuni 10 kW, aga impulssreziimis kuni 10 GW.[1]
Gaasidünaamilises laseris on töötavaks aineks süsinikdioksiid ja pööratud jaotuse tekitab
soojuse juurdevool. Pidevreziimis töötava gaasidünaamilise laseri kasutegur on umbes 1% ja
võimsus umbes 100 kW.[1]
annaabi.ee 
