Infra- ja ultravalgus
Elektromagnetlaineid, mis jäävad violetsest valgusest lühemate lainepikkuste
poole, nimetatakse ultravioletseks kiirguseks ehk ultravalguseks. Ultravalgus on valgus,
mille lainepikkus on väiksem kui 380 nm. Ultravalgusele iseloomulikud omadused on
tugev bioloogiline toime, fotokeemiline toime, väike läbitungimisvõime. UV-kiirgus on
nähtavast valgusest lühema lainepikkusega. Ultravalgust kiirgavad väga kõrge
temperatuuriga kehad või ained, näiteks on nendeks tähed, kaarleek, gaaslahenduslaps,
plasma. Kõige igapäevasemaks ultravalguseallikaks on Päike. Päikese käes viibides
muutub inimese nahk pruuniks. Pruun jume tekib tänu sellele, et organism kaitseb end
UV-kiirguse eest. Vähestes kogustes on ultravalgus inimesele kasulik, kuid liigne
päevitamine ja suurtes kogustes ultravalgust võib tekitada nahavähki, silmahaigusi ja
tapab baktereid. Inimese silmi kaitsevad ultravalguse eest klaasprillid, sest klaas neelab
tugevalt ultravalgust
annaabi.ee 
